Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

Lohetaltsutaja #3 (0)

Pühkisin pisarad näolt ja jooksin edasi. ''Emily oota!'' hüüdis pruunide juustega, pikk ja kena poiss. ''Jäta mind rahule!,'' ma ei suutnud enam joosta, ma pidin kõndima. ''Ei!'' ütles poiss tungivalt ja haaras mu käest. Vaatasin talle otsa ja ütlesin nõrgalt: ''Eric, palun lase mul minna.'' ''Ei,'' nüüd nägin ka sinu silmis pisaraid,''Palun, ära mine.'' ''Aga ma pean, '' suudlesin teda hetkeks ja pöörasin ümber....

13 tundi varem
Ärkasin kell seitse. Tavaliselt ma niivara ei ärka, kuid seekord ma ei saanud magada. Mu peas kordas see hääl: ''Sa pead tulema Lohemetsa!'' Ma mõtlesin, et ma tsekin milles asi on ja siis tulen tagasi, äkki need hääled siis enam ei kummita mind? Läksin ükse juurde, et vaadata kas on ehk kirju tulnud ja oligi. Maas oli väike ümbrik millele oli kirjutatud korraliku käekirjaga Emily. Kirja avades läksin kööki ja panin kohvivee keema. Kirjas seisis : ''Tere, Emily! Ma tean, et sa oled näinud nägemusi, kuulnud asju oma peas ja minestanud. Sa pead minema lohemtsa, muid ei näe sa Ericut enam kunagi. Sul on siin üks ülessanne täita, kui see on tehtud võid koju minna. '' Lugesin seda uuesti ja uuesti kuni Eric tuli. ''Kas sa tead kus on Lohemets?'' küsisin Ericult nii ükskõikselt kui minu uudishimu puhul võimalik. ''See on see sama mets mis Alexi maja lähedal kasvab, miks sa küsid?'' lausus Eric lauda põrnitsedes. ''Niisama,'' ma vaatasin teda, ta ei vaadanud mulle otsa, ta lihtsalt põrnitses lauda.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!