Ma ei unusta sind kunagi! (11)

Sind ootas jube saatus,
kuid sinust välja ei paistnud kaotus.
Sa olid meile truu,
vaatasid sa kuud.
Sa taevasse lendasid kui lind,
ma ei unusta sind.
Enne surma,
su pruunid silmad olid kurvad.
Meie kodumaal,
nüüd võid igavesti puhata sa.
Elu on karm,
kuid nii see on.
Sa meie südametesse igaveseks jääd,
enda selja taha jätsid sa mäed.
Meie armastuse endaga kaasa võtsid,
küll sa meid mõistsid.
Sa puhkad rahus,
meist lahus.
Sa seda kunagi ei loe,
ei ole sa enam soe.
Sind embata enam ei saa,
ei kunagi silitada ka...
Me ei kohtu kunagi...
See oli sulle Ufoke.
Ma ei unusta sind kunagi!
Ikka nutsin kui seda kirjutasin, mis sest, et sellest on möödas juba 7 nädalat...

Autori kommentaar »