Selles sügavikus ........ (4)

Hakkame juba tundma surmavat üksindust,
kedagi ei ole, mitte kedagi.
Ühtegi julgustavat sõna pole kinkida,
kas kõik on siis niivõrd isekad ja kadedad?

Jah, te tahate minust lahti saada,
miks ka mitte, ma võin kaduda.
Kui ühtegi sõbralikku südant pole,
siis mind siia ei taheta.

Juba külmaks hakkab minema päev,
seisan silla peal, ootan kedagi.
Kuid kedagi ei ole, kes ütleks midagi julgustavat,
jah, kahjuks ei ole.

Kõik võimalused on põlenud maha nüüd,
ei jää muud üle kui lahkuda siit.
Vaatad mere sügavikku,
hüppad alla, enam pole mõtteid peas...........

Autori kommentaar »