You Lost Me . (3)

kaks kuud tagasi

'' EI SA KAOTASID MINU ! '' karjub ema isale .
'' Ma võtan Safrine minuga . '' ütleb ema rahulikult .
Tunnen kuidas mind tõmmatakse autosse . Isa vaatab kurvalt järgi ning vaatab kuidas me ära sõidame . Tunnen pisarat enda põsel . Saadan isale sõnumi kus jätan temaga hüvasti ..
Vaatan ema poole ning ta nutab . '' Anna andeks Safrine . '' ütleb ema mulle .
'' Mis mõttes ? '' küsin kui näen suurt veoautot meie poole tulemas .
Ja nii see juhtuski .
Veoauto sõitis meile sisse . Ema suri mina jäin vaevalt ellu .
Pidin isa juurde kolima ... Pidin kolima mehe juurde kes mind vihkas kuna lahkusin emaga .
Kuid nüüd , kui olen 13 ütles mu isa et ta viskab mu kodust välja ...
Seega siin ma olen ... pargis ... pingi peal magamas .
Olen küll raha kogunud kuid korterit ma osta ei saa ...
Lastekodusse minna ei saa ...
Talvel pole just kõigetoredam magada , külmal , jäätunul pingil ...
Kuid jah , siin ma siis olen . Kõige külmemal talveööl . Proovin endale sooja teha kuid ei saa .
Silmad vajuvad tasakesi kinni . Lõpuks ma magan ....
Isa hommikul uudistes vaatab mis kirjas on .
'' Safrine Dulzey suri täna hommikul . Ta suri pargi pingi peal ilma koduta . Ta oleks jäänud ellu kui tüdrukut oleks varem nähtud . Teda nähti kell 7.36 ... kaks minutit pärast tüdruku surma ... ''