Teema: Lühijutud / Muu

[b]Parimad sõbrad ![/b] (0)

Elas kord tüdruk nimega Liisi. Ta oli kuue aastane. Kuid ta ainus mure oli see, et tal polnud just kõige rohkem sõpru. Kui teised õues olid, näiteks mängisid kulli, siis vaatas kas Liisi aknast välja või mängis üksi liivakastis.
Kord kui ta liivakastis mängis tuli ta juurde üks tüdruk. Ja ütles : „Mis sinu nimi on?“, „Liisi“ ütles ta, „ja kuidas sinu nimi on“ küsis siis Liisi. „Minu nimi on Kertu, aga kas sa ei tahaks minuga koos liivakastis mängida?“, Liisi ütles : „Muidugi tahan“ , ja siis nad mängisidki, kui nad mängimise lõpetasid.
Siis kutsus Kertu, Liisi endale külla. Liisi oli muidugi nõus et nad Kertu juurde lähevad. Ja õues just hakkaski külmaks minema. Kui nad Kertu juurde hakkasid minema avastas Liisi et nad on naabrid. „Kertu, me oleme ju naabrid!“ hõikas ta. Nad mõlemad olid siis väga õnnelikud. Kertu tutvustas oma kodu. Siis nad mängisid kodu nag kombeks tüdrukutel ikka mängida on. Lõpuks jõudis õhtu kätte, ja Liisi hakkas koju minema. Aga enne kui Liisi koju läks ütles Kertu : „aga tuleme homme jälle koos õue“ .
Liis nõustus ja siis ütles : „Tsau“, Kertu : „Tsau“ . Liisi ema Anu küsis : „Kus sa täna nii kaua olid?“ Liisi vastas : „Leidsin endale uue sõbranna, ta on meie naaber ja ta nimi on Kertu, me mängime homme ka koos, ja ma olin vahepeal Kertu juures, aga kas Kertu võib homme meie juurde tulla kui kole ilm tuleb?“ Anu ütleb : „oii, aga väga tore siis ju, ikka võib ma ju tahan ka seda Kertut näha“
Järgmine päev :
„Tsau Kertu!“ „Tsau Liisi!“ .
Liisi räägib : „Kertu, kas sa mulle külla ei taha tulla?, õues ei ole just kõige ilusam ilm.“ „olgu“ : Ütles kertu
Nad läksidki Liisi juurde.
Liisi küsis siis : „kle ma pole küsinudki kui vana sa oled?“ huvitas see Liisit . „Ma olen kuue aastane“ „ohh ma olen ka kuue aastane“ : ütles Liisi.
„Kertu, kas sa memoriini tahad mängida?“ : küsis Liisi.
„mai tea, kuidas se käib!?“ .
„Kas sa pole seda kunagi mänginud?“
„ei ole jah, kas sa õpetaksid mind?“
„ikka, näe need on mängu kaardid, need kaardid segatakse ära siis pannakse need laiali, näiteks on kaks mängijat, kõige pealt valib esimene mängija kaks kaarti ehk paari, kui tulevad samasugused kaardid siis saab ta ühe korra veel valida paari, aga kui ei tule samasugused paarid siis on teise mängija kord valida paar, ja võitja on see kellel rohkem paare on. Said aru?“
„Jah ma arvan küll“
„Hakkame siis mängima“ : ütles Liisi
„Kas ma võin alustada?“ küsis Kertu.
„jajah, ikka“
Siis nad mängisidki... Kui mäng läbi sai lugesid nad paarid kokku, ja selgus, et seis jäi viiki.
Õues oli juba päike paistma hakanud, ning nad otsustasid õue minna. Nad mängisid natuke liivakastis, seal tegid nad liivast kooke ja siis mängisid poodi. Kui nad ära mängisid siis pidid nad sööma minema. Käisid ruttu söömas ära ja läksid tagasi õue. Kuna oli suvi ja võililled kasvasid hakkasid nad võilille pärgi tegema. Ja kui pärjad valmis said. Siis oli aeg pärjad pähe panna ja printsesse mängida. Liisi nimi oli printsessina Okasroosike. Ja Kertu nimi oli printsessina Tuhkatriinu. Nad olid väga peened printsessid. Kui mäng läbi sai oli õhtu juba hiljapeal ja nad läksid mõlemad oma kojudesse.
Kertu ema Lily küsis : „Kas olid täna ka selle sama tüdrukuga, mis ta nimi oligi !?“ Kertu vastas : „Sa mõtled Liisit, jah olin küll, ta on väga tore tüdruk me saame väga hästi läbi“ Lily ütles : „Siis on ju tore, et sa omale nii hea sõbranna leidsid, või mis?“ „On tore jah, aga ma olen väsinud ja ma lähen nüüd oma tuppa tuttu  “
Ja nii oli asstaid ja aastaid.

Teavita ebasobivast sissekandest!