Jutt... (3)

Mu sünnipäev oli peaaegu käes - ainult üks nädal veel...

Mu vanemad küsisid minult juba pikemat aega mis ma sünnipäevaks tahan. Ma olin kindel... Kõigest kaks väikest, armast kääbushamstri poega. Vanemad ikka keeldusid ja keeldusid järjepidevalt. Olime siis poes ja valisime mulle kingitust, olin üpris pettunud et ei võinud omale lubada elus väikseid loomakesi. Siis isa lõpuks ütles : '' Mina lähen ostan söögi ära, teie minge valige omale hamstrid ja muud vajalikud nendele. '' Ma olin nii õnnelik sel hetkel. Kõik saigi korda, valisin omale kaks imearmast kääbushamstri poega, puuri, söögi ja muu vajaliku. Läksime autosse. Näitasin oma õele hamstreid. Õde imestas ja ei suutnud uskudagi. Läks aega mööda. Õppisin nende eest hoolt kandma ja tegelesin nendega päevad läbi - Ei tüdinenud iialgi nendest.
Lõpuks tuli välja, et üks hamster oli emane ja teine isane. Kuidas ma teada sain? Nad oli neli poega saanud. Olin šokis kui nägin neid - Nii väiksesed ja siiski armsad. Millalgi pidid ka ju mingid matused tulema ja tulidki, üpris ruttu. Sõbrannaga puhastasime puuri ja avastasime et üks väike hamstripoeg oli surnud... Olin jälle šokis. Aga lõpuks rahunesime maha ja elu läks edasi, kõik ikka samamoodi ainult, et mul jäi aina vähem aega hamstrite jaoks, rohkem koolitööd ja pühendumist koolile. Jõudsin ainult korra päevas pilgu neile peale heita... Kuni... Sündisid järgmised pojad. Okei, nüüd ma olin suuremas šokis kui kunagi varem, kuna nüüd mul oli kümme hamstrit ja ma ei teadnud mida nendega peale hakata. Siiski nagu alati päästis isa olukorra - Ta tegi sellise akvaariumi kuhu panime emased hamstrid ja isased jäid puuri. Nüüd on jälle rahu majas kuni tänaseni. Hamstrid kaklevad ja mu vanematel sai neist kõrini. Olime 100% kindlad et laseme nad vabasse loodusesse. Kuigi minule jäi see kõige raskem osa valida kas ma tahan omale kahte emast hamstrit jätta või mitte. Tundsin et ma ei jõua enam, nad röövivad minult kõik vabaaja. Olin vahepeal juba nii kindel, et '' Ei! Ma ei jäta omale ühtegi hamstrit! '' Aga mu ema rääkis mulle midagi mis pani mu mõtlema kui väga ma tahan neid hamstreid ikkagi...

Ma magasin rahulikult, isa äratas mu väga vara üles ja rääkis midagi, aga ma päris täpselt ei saanud aru midagi, kuna olin väga unine. Ta kutsus ma hamstrite juurde. Noogutasin vahepeal kui ta midagi rääkis ja panin hamstrid purki - Kõik hamstrid. Hommikul ärkasin olin alles taibanud mis toimus. Läksin teise tuppa ja vaatasin - Tühjus. Hamstreid pole enam... Mul voolasid üksikud pisarad ja kõht valutas. Aga samas mõtlesin - Ma olen jälle vaba. Õrn naeratus tuli isegi suule. Ja ma olin aru saanud - Mulle piisab kolmest kassist, koerast ja rohkem ma ei vajagi...

The End...