Cerly and me. 2 (8)

"Tohoh, ei usu et SINA midagi sellist välja mõelda võid." rääkisin ma sarkastiliselt, samal ajal muiates.
"Tahad kuulda?"
"Olgu."
"See oli nii... Oota," tõstis ta näpu ja mõtles. " Näh, meelest läks! See oli nii kasulik loits."
"Ära muretse, nüüd tuleb ise laud katta," naeratasin talle südamlikult ja kallistasin teda.

______

Peale hommikusööki läksime välja, täna pidime minema Stefeni ja Sofiaga kinno.
Sofia on punapäine, lühikeste lokkis juustega tüdruk. Ja Stefen on ta kallim.
"Kuule, ma ei viitsi mõtikatega minna, nagunii pole kuhugile parkkida. Mis sa arvad, kui teisaldaks end sinna?" küsis Cerly salakavalalt.
"No olgu, aga me jõuame siis liiga vara kohale," nõustusin ma seisma jäädes.
"See annabki meile piisavalt aega väikeseks šhoping tuuriks," muigas õde ja teisaldas meid poe nurgataha.
"Järgmine kord hoiata!"
"Ja- jaa," lausus Cerly muretult ja lippas poodi.
"Oota!"
"Mis nüüd Carly?"
"Mõtlesin , et sa soovid koos minna, aga kui ei, siis mine rahus üksi."
"Palnun vabandust."
"Olgu, aga ma ootan kino ees. Tsau!"
"Näh! Tsauki..."
Lonkisin kergelt solvunult kino ette. Uskumatu, kui hoolimatu ta olla võib. Mina temaasemel oleksin ka kinoette läinud, mitte šhoppama. Aga nojah, igaüks mõtleb erimoodi.
Selle ajaga olin jõudnud kino ette. Ma olin ainus, kes seal istus. Meie filmini, "Saatan", oli veel 5 minutit. Varsti peaksid Stefen ja Sofia tulema.

Ligikaudu kahe minutipärast tuli Sofia. "Kus siis Stefen on? Minumeelest pidite koos olema."
"Me PIDIME, aga ta ei tule."
"Mis siis juhtus?"
"Me läksime lahku. See si*apea käis korraga kahe türdukuga, seega jätsin ta maha,"rääkis Sofi muretult, aga nägin kuidas see tegelikult talle haiget tegi. Nad nädalapärast oleks neil aastake möödas sellest päevast, mil nad kokku said.
" Ära muretse enam, sina oled temast kenam. Kõik on varsti korras, sest su poiss sureb Norras," pomisesin vaikselt loitsu ja Sofi läks korrapealt palju rõõmasamaks. Enam ei olnus seda väiksest mure ta säravates silmades ja kõik oli korras.
" Ei tea millal Cerly tuleb?" uuris tüdruk. "Ma just avastasin, et teda pole siin."
"Ta läks šhoppama. Näe, uksed avati, lähme sisse."
"Tavaj."
"Oodake mind ka!" kostus mu õe hääl. Ta jooksis teiseltpoolt poodi meiepoole, endal mitu suurt riidekotti käes. Minutiga oli ta meiejuures.
"Kuhu sa need endaarust paned?" küsisin talt kurjalt.
"Oota, ma käin wc's ära," tegi ta mulle silma ja lipsas jälle minema.
"Lähme sisse, Sofi."
"Kas me ei oota teda ära?"
"Ei, pole vaja."

------------------

Kommige ; ))

Autori kommentaar »