Elu staarina (11)

Tere, mina olen Desteny. Ma olen 18 aastane ülikuulus laulja.

Hommikul ärksin fännide karjumise peale. "Kuidas nad mu hotelli ülesse leidsid?" pomisesin endamisi.
Läksin siis vannituppa ja seadsin end korda. Valisin endale ka kapist riided - punane minikleit ja mustavärvi kitsad teksad alla. Jalga panin ülikõrged punased kontsad ja haarasin ka nahktagi kaasa.
"Kus hommikusööki saab?" uurisin enda manedžer, Freddylt.
"Hommikusöök on kohalikus kohvikus, Desteny. Ma just pidingi sind äratama tulema, meile on laud reserveeritud kell 9:30."
"Oki, lähme siis."
Limusiini jõudmiseks tuli veidike vaeva näha, sest fännid blokeerisid teed selleni. Õnneks on mul ihukaitsjad, kes nad mässava rahvahulga eemale tõukas.
"Tänud Dayvid."
"Teie teenimises mu proua," lollitas Dayvid. Ta on töötanud minuheaks juba 2 aastat, seega oleme pärishead sõbrad. Ta on minust ainult aastakese vanem. Vahepeal oli ta minust sissevõetud, aga nüüdsek.s on see tal üle läinud.

Jõudsime 15 minutipärast kohvikusse. See tundus mõnus; väike ja hubane.
"Aaa.." oigasin tüdinenult. "Jälle rahvamass.."
"Ole mureta Desteny!" tegi Dayvid mulle silma.
Astusin uksest välja ja korraga läks rahvamass hulluks. Nad rabelesid tohutult ja mu ihukaitsja koperdas pikali. Nad tallasid ta peal, et minuni jõuda.
"Dayvid!Dayvid!" püüdsin ma temani jõuda, aga asjatult. Korraga haaras mingi neljakümnendates mees minu käest ja tõmbas püstoli välja. Korraga kõis pauk ja kõik jäi vaikseks...

Autori kommentaar »