Lohe saladus 2 (5)

Ühel päeval, peale järjekordse vapra kadumist lohede maailma otsustasid kaks poissi Richard ja Mike minna lohede juurde. Nad kavatsesid seal veidike ringi vaadata, lootes lohesid luurata.
Juba olidki nad jõudnud suurima Võlu lohe koopa ette. Mike aga hakkas kartma. Ta polnud kindel, et kas ikka tasub minna, kuid teine oli nõus ka üksi minema. Selleks et mitte omapead jääda läks Mike ikkagi kaasa.
Lohe koobas oli üli suur. See oli nii kõrge, et vabalt oleks saanud sinna üksteise kukile panna vähemalt 50 poisikest. Laiust oli sellel aga 20 poisi oma. Koopa seinad olid täis süsimusti kristalle, mis olid süsimustad lohede kõrvetustest. Korraga kuulsid poisid aga möiret, möiret, mis kõlas väga hoiatavalt.
"Äkki ta teab, et me siin oleme," pabistas Mike.
Richard aga pani näpu hetkeks suule vaadates teist ja hiilis edasi.
Poisid olid jõudnud ühte suurde ruumi, kus oli maas hulgaliselt kristalle, deemateid, kulda ja muid vääris esemeid. Kõigi nende hinnaliste asjade keske olid aga kolm suurt Võlu lohe muna. Korraga tuli ühte neist pragu ja sealt tuli juba edasi välja väike kolmepealine lohe beebi. Richard jooksis kohe seda vaatama. Joostes ta aga komistas ja kukkus ühe muna peale, nii et see läks katki. Sellest katkisest munast tuli välja tohutult kristalle. Mike jalutas ka teise juurde, aga pööras tähelepanu hoopis väikesele Võlu lohele. See lohe oli vaevu ta käelaba suurune. Ta oli musta värvi ja kaetud kõige hinnalisemate juveelidega.

Autori kommentaar »