Teema: Lühijutud / Muinasjutud

Väike unine näitlejanna (1)

Ühes suures, tolmuses ja varjulises teatris elas kord väike unine näitlejanna. Kõik teised näitlejad ja näitlejannad läksid alati peale etendust teatrist koju, aga väike unine näitlejanna jäi teatrisse. Kui ta oli etenduse lõpus publikule kummardanud ja naeratanud, läks väike unine näitlejanna lavalt ära, otsis mõne vaikse teatrisopi ja keris ennast kerra.
Väike unine näitlejanna magas nagu kass mõnikord vanadel, kriiksuvatel tellingutel, mõnikord umbses parukalaos, mõnikord aga hoopis teatri all olevates hiiglapikkades keldrikäikudes, kus vedeles igasugust kila-kola, mida teatris oli kunagi kasutatud. Väikesele unisele näitlejannale meeldis keldrikäikudes, sest seal sai ta magada täiesti häirimatult ja tema ümber olid ainult tummad dekoratsioonid etendustest, kus olid mänginud kaunid näitlejannad, kes elasid ammu enne väikese unise näitlejanna sündi.
Teinekord proovis väike unine näitlejanna enne unne suikumist mõnda vana kostüümi, mida kuulsad näitlejannad olid kunagi kandnud. Siis kujutas väike unine näitlejanna ette, et ta on ka Lumekuninganna või Punamütsike või Saabastega Kass. Kõige rohkem meeldiski väikesele unisele näitlejannale Saabastega Kassi kostüüm, sest kui ta niimoodi haigutades peegli ees seisis, siis tundus väikesele unisele näitlejannale, et ta ongi üks teatrikass, kes magab päikselaikudes ja varjulistes soppides.
Väikest unist näitlejannat ei seganud see, et teater peale igat etendust tühjaks jäi. Ta ei kartnud põrmugi, kui kõik olid saalist lahkunud ja publik oli oma mantlid ja joped kätte saanud ning koju läinud. Teater oli suur ja tühi ja koridorid kahisesid vaikselt, aga väike unine näitlejanna ei kartnud teatrit. Talle meeldis vaikne maja, kus seintel olevad teatrimaskid näisid talle silma pilgutavat, kui väike unine näitlejanna endale uut magamispaika otsis.
Kui õues tõusis kuu ja linnud olid läinud magama, nägi ka teatrimaja, et väike unine näitlejanna oli tõmmanud ennast kerra mõne eesriide varju või suure teatrijuhi kuju jalamile või orkestriauku – otse noodipuldi kõrvale. Teater katsus vähem naksuda ja nagiseda, et mitte väikest unist näitlejannat üles ajada. Eesriided tõmbasid iseennast hellalt väikesele unisele näitlejannale peale nagu tekk ja ühe viiulimängija istmepadi nihkus hopsates väikese unise näitlejanna pea alla padjaks.
Väike unine näitlejanna magas rahulikult teatri kaisus. Õhtul oli teda ootamas järjekordne etendus ja väike unine näitlejanna nägi etendusest värvilisi unenägusid.

Teavita ebasobivast sissekandest!