Little things. #2 (3)

Ärkasin äratuskella peale üles. Sirutasin käsi ja jalgu ning avasin silmad.

Soe päike pressis end kardinate vahelt sisse, linnulaulu rikkusid autod, kes tööle kiirustasid.

Tõusin voodist ja läksin vannituppa. Ootasin et vesi soojaks läheks, tegin juuksed lahti ja läksin siis dušši alla. Peale dušši kuivatasin juuksed ning läksin oma tuppa.

Panin sirgendaja sisse ja otsisin seni riideid, mida selga panna. Võtsin siis musta, ümber topi ja lillelise ümber miniseeliku, mis algas pmst rinna alt.

Panin riided voodi pealeja läksin siis peegli juurde. Sirgendasin juuksed ära ja kammisin tuka sõrmedega üle pea. Tegin igapäevase, tavalise jumestuse ja toonitasin veidi kulme ja oligi valmis.
Pakkisin kosmeetikakoti kokku, võtsin läpaka ja panin need kotti.

Panin selga riided, mis olin välja otsinud ja läksin siis alla.

''Hommik.'' Naeratasin emale ja istusin lauda. ''Söö kõht täis,varsti hakkame minema ka..''

Naeratasin ning hakkasin sööma.

Kui söödud oli, oligi aeg liikuma hakata. Tõin ülevalt oma koti ja panin mustad, kõrged platvormid jalga ja läksin ema järel autosse.

Lennujaama jõudes võtsin kotist telefoni, Casielt oli sõnum: Hommik, sunshine! Kui kohal oled, siis kindlalt helista mulle. (:

Naeratasin endamisi ja andsin oma koti ära, kontrollisime piletid ning läksime siis lennukisse.

Sisse astudes pidin ma ära surema. Casie vend ja teised, kes ta bändis olid, olid lennukis. Seal hulgas ka Maria, kes mind miskipärast kohutavalt vihkas.
Minu koht oli õnneks neist piisavalt kaugel, niiet mind nad ei häirinud.

Kui lennuk tõusma hakkas, kinnitasin turvavöö ja panin klapid pähe. Jäin suht kiiresti magama, kuna öösel ei saanud just kuigi palju magada ja lend on pikk.

Ärkasin üles mingi tädikese togimise peale, avasin silmad ja vaatasin mutti küsivalt. ''Neiu, kaua ma pean sind veel togima et siit välja saada?'' Hakkas naine kohe inisema. Pööritasin silmi. [/b]''Anna andeks noh, ma magasin, kammoon..''[/b] Tõusin püsti ja ootasin, kuni et see muti siis ära läheks. Vaatasin korra ema, kes magab ning siis poissi, kes mu taga istus. Appi, kui ilusad silmad tal on.

Jäin unistades poissi vaatama, kuni ta püsti tõusis ja minu juurde tuli. ''Soovitan teil istuda, seista pole just kuigi mugav ja see võib ohtlik olla..''

Ma läksin näost üleni punaseks, poiss möödus minust ning ma potsatasin kiirelt istuma. Sättisin juuksed võimalikult hästi enda näo ette, et mitte poissi vaadata. Nii, juuksed näo ees, jäin ma uuesti magama.

Ärkasin uuesti siis, kui oli aeg lennuki pealt maha minna.

Suundusime emaga lennujaama kohvikusse, kus meid see David ootama pidi. Kohvikusse jõudes lõid emal silmad särama, kui meie poole suundus umbes kolmekümnendates tumeda peaga mees, suhteliselt tõmmu aga ei, kena ta oli.

''Catriin..'' Lausus mees ja kallistas ema tugevalt. Päris naljakas oli neid nii vaadata.. Ma pole ema ühegi mehega peale seda näinud, kui isa suri, ehk siis 3 aastat tagasi. Oeh, kuidas ma teda igatsen.

''Sina oled siis Ruby?'' Küsis David ja kallistas mind, ilma et oleks minult vastust saanud. Mu näole ilmus naeratus, mida ma ei oskand oodata. Mul oli tunne, nagu isa oleks jälle meiega.

Me istusime valgesse, suurde maasturisse ja asusime sõitma.

Tee peal üritasin ette kujutada kohta, kus ta elab? Kui juba selline auto on, siis kodu.. Ma ei tea, igatahes, raha neil tundub olevat, mis mind absoluutselt ei huvita tegelt.

''Ruby, ma lasin Mikeil sulle toa ka valmis panna.. Loodan, et see ikka sobib.'' Segas mu mõtteid David. ''Mike? Kes on Mike?'' ''Meie tööline, hoo#!?!#eb majapidamise eest ja kontrollib, et loomadel oleks kõik vajalik olemas jne.'' Jutustas David.

Vat? Lähme tagasi, palun. Tal on loomad, ja oma töölised? Pööritasin silmi ja laskusin istmel allapoole.

Pärast poole tunnist sõitu olime kohal. Olgu, asi eiolnudki nii hull kui algul paistis.
Maja oli suur, kahe korruseline ja juba väljast oli näha, et see oli küllaltki avar. Garaaži aknast oli näha suur tagahoov, kus oli bassein ja tünnisaun ning eemalt paistis suur tall, kus ilmselt olid hobused. See mulle meedlib ja.

Tulime autost välja ja David võttis tagant kotid. Ma haarasin enda koti ja naeratasin, panins elle õlale ning läksin teiste järel majja.

''Ruby, tuled ka maja vaatama?'' Küsis David ja võttis emal pihist kinni. Ma raputasin pead. ''Ma vaatan ise vaikselt ringi, olen väsinud..'' Naeratasin ja lasin armunutel omateed minna.
Mõtlesin veidi ning võtsin siis suuna talli. Muru peal oli ilmseglet ebamugav platvormidega kõndida, seega otsustasin need jalast võtta ja paljajalu edasi minna.

Hobuseid nähes tuli mulle meelde, kuidas ma väiksena isaga ratsutamas käisin. Siin meenutab üldse kõik isa.

Läksin ühe süsimusta, suure ja pika lakaga hobuse juurde. Silitasin teda pikalt, kuni võpatasin ikka päris korralikult.Keegi pani oma pehme, külma käe õlale ja lausus: ''Ära talle väge lähedale mine, ta ei ole just kõige rahulikum hobune siin..''

Pöörasin end ümber ja vaatasin, ise näost peaaegu et valge,tundmatud poissi.

Poiss hakkas naerma. ''Anna andeks, ma ei tahtnud ehmatada.. Kuid Carlos võib vahel isegi ohtlik olla..'' Vabandas poiss ja selgitas oma käitumist. Pöörasin pilgu poisilt hobusele ''Ta ei tundu selline olevat..''

Poiss naeratas ja pani sadulad oma õlalt maha. ''Ma olen Fred muidu.. Sa oled vist Ruby?'' Tutvustas end poiss ning toetus puust tala vastu. ''Ruby jah.'' Vastasin ning laususin kohe järgi ''Ma lähen nüüd edasi..''

Poisi vasust ei suvatsenud ma oodata ning läksin majja. Mööda koridori kõndides jäi mulle silma uks, millel oli minu nimi kirjas. Ilmselt oligi see siis tube, mille mulle keegi Mike valmis oli pannud.

Astusin uksest sisse ja ma olin nagu, vau. Suur, avar ja heldeate seintega tuba. Suur voodi, diivan ja mida kõike veel.

Panin ukse vaikselt kinni ja otsisin oma kotist telefoni,mis oli voodile pandud. Valisin Casie numbri ning helistasin talle.

''Casie, tsauu.. Tead, ma juba igatsen sind. Jaa, see David tundub normaalne olevat ja siis see Fred, ta ka suht tore vist.. Olgu, räägime, armastan sind.''

Lõpetasin kõne ning läksin akna juurde, istusin aknalauale ja avasin akna. Tuul sasis mu juukseid ja päike pani mu sinised silmad särama.

Alt kostus Davidi kutse sööma. Panin akna kinni ning läksin alla, söögituppa.