Igaveseks läinud. (4)

“Sa oled nohik!” ütleb üks väänates mu kätt.
“Friik!” sisistab teine tirides mu pikki juukseid.
“Nõme, kole, väärtusetu!” annavad ka teised enda panuse.


Heldelt jagatakse mu kehale jalalööke, rusikahoope ning kriimustusi. Algul on see valus, kuid mõne aja pärast ei tunne ma valu enam peaaegu üldse. Nad jätavad mu sinna, lebama maha justkui tühja kesta, ilma sisuta ja tunneteta. Pisarad voolavad ning mu keelele jääb nende soolakas maitse.


“Miks ma pole kunagi piisavalt hea? Miks ei tohi ma olla teistsugune? Miks ei tohi ma olla mina ise?” tiirlevad mõtted mu peas. Toetan kätele ning tõusen püsti. Põlved lähevad korraks nõrgaks. Pea käib ringi, tehes ümbritseva üheks suureks udulaiguks. Sulen silmad ning need taas avades on kõik jälle korras.

“Ei, ei ole korras. Täna on see päev.. Täna ma lahkun siit ilmast..” karjun lõhestades vaikuse ning pühin põskedelt pisaraid.


Otsustaval sammul suundun lähedal asuva kalju poole. Lained mässavad ning tuul sasib mu juukseid. Tulekul on torm. Mõne minuti pärast on kuulda esimest kõuelööki. Ja siis järgmist; ning pärast seda veel ühte. Tõmban vanade tunkede tagataskust välja väikese eseme. Judinad jooksevad üle mu keha, kui mu sõrmed puudutavad taskunoa jäist tera.


Noatera libiseb üle mu käe selja tekkitades vao juba niigi armilisele käele. Verd voolab ning maha jääb punakas laik, mille vihm peagi laiali kannab. Kõik nende sõnad tulevad meelde. Kõik, mis nad mulle aastate jooksul on teinud. Mu vasak käsi surub nuga veelgi tugevamini naha sisse. Käsi tõmbub valust krampi. Mööda põske veereb alla üksik pisar.


Viskan noa kaugele ning see kukkub justkui aegluubis vette. Iga sammuga hakkavad kivid mu jalge alt vette kukkuma ning maanduvad valjude pikselöökide saatel. Kõhklused närivad mu hinge.
“Äkki ma saaksin neist jagu? Jah, äkki saaksin?” sosistan kähedal häälel.


Mu parem jalg on juba sätitud lahkumissuunda, kui käib sähvatus, mis korraks kõik valgeks lööb. Meeltesegaduse ning libeda pinnase tõttu ma kukun. Kuid valesse suunda; otse kaljult alla.


Pisarad. Valu. Pimedus. Viimane hingetõmme.
Igaveseks läinud.




Sarafine võistluse jaoks. Lugege autorikommentaari..

Autori kommentaar »