Teema: Järjejutud / Noortejutud

You Know You Love Me . #32 (1)

Eelnevalt;


Lõpuks saabus pitsa ka kohale. Sõime kõik kolmekesi selle ära ja vaatasime telekat. Ega me midagi eriti aru ei saanud aga niisama oli ka tore midagi vaadata. Kuna olin suhteliselt väsinud, siis läksin varsti magama. Kuulasin enne magamajäämist mõnda laulu. "Emps, kas sa paned ise äratuskella ?" "Jah, ma võin seda teha küll." "Okei. Head ööd siis !" "Head ööd !" Tegin empsile ja Alexandrile kalli ja läksin seejärel voodisse. Jäin kohe magama


"Samantha, aeg ärgata !" "Kohe tõusen." Mul oli ikka veel ilge uni peal, sest hotellis tuleb ilgelt hea uni lihtsalt. Vaatasin enda telefoni. Justin polnud ikka veel sõnumit tagasi saatnud. Helistasin talle. Ta ei vastanud telefonile ! Õigemini see oli välja lülitatud. Hakkasin muretsema, et äkki on midagi juhtunud. "Samantha ! Tule juba !" "Kohe !" Panin ennast riidesse, tegin soengu korda, pesin hambad ära, võtsin enda telefoni, läpaka ja jaki ning läksin toast välja. "Hommikust Ryan !" "Hommik jah !" "Tsau John... Aa , sa räägid telefoniga." Läksime lifti. "Tsau Samantha jah. Kuidas läheb siis ?" "Suht okeilt." "Okeilt ?" "Nojah." "Justiniga oled ka ühendust saanud ?" "Ei. Telefon on väljas, sõnumitele ei vasta." "No siis on sinust küll kahju." John, Ryan ja mu mamps muigasid. "See ei ole naljakas !" "Ei ole jah ! Minuarust on see ka väga tõsine asi !" "Noh, Alexander arvab juba, et see ei ole naljakas." "Suured inimesed on ikka nii imelikud vahepeal." "Jaa." "Ära kuula seda mula mida su armunud õde sulle räägib ! Kuula ikka tarkade inimeste juttu, nagu näiteks minu juttu !" "Jaa, John. Sinu jutt on see kõige targem ja." "No vähemalt targem kui sinu oma." Müksasin Johni ja naeratasin. "Jeee ! Sa naeradki !" "Ma lihtsalt naeratasin ! See ei ole naermine !" John, emps ja Ryan tegid mulle grupikalli. Alexander ühines ka. "Ära muretse Justini pärast. Kõik on korras nagunii." "Aga mul on ikkagi paha tunne." "Sa pead sellest õhtuks üle saama, sest sul ikkagi ju täna esimene kontsert !" "Fännid aitavad mul sellest üle saada." Lõpuks jõudsime 1. korrusele. "Oh My God ! Niipalju rahvast on õues !" "John, sina ole Samanthaga. Mina lähen õue." "Okei." Jäime Johni, empsi ja Alexandriga sisse. Ryan rääkis midagi seal nende fännidega. Mõned fännid tormasid sisse. John küll kaitses mind, aga lõpuks pidin ma ikka minema jooksma, sest nad hakkasid mind ründama. Nad olid täiesti hullud ! Jooksin lifti ja sõitsin sellega mingile korrusele. Ma ei tea kuidas, aga need fännid leidsid mu ikka sealt üles. Jooksin siis tasakesi liftide juurde tagasi ja sõitsin 1. korrusele. Nägin et poIitsei oli ka väljas. Läksin Johni juurde. "Kus mu perekond on ?" "Nad läksid juba autosse. Lähme meie ka !" "Okei." Hoidsin Johni ligi. Jõudsime õnnelikult autosse. "Kõik on terved ?" "Ja." "Siis võime sõitma hakata."

Jõudsime kontserdi paika. Seal sätiti valgust just. "Staar saabus !" Naersin selle peale. Mulle, Johnile, Ryanile, empsile ja isegi Alexandrile anti raadiosaatja. "Kui midagi vajate, siis vajutage sellele nupule ja rääkige." "Okei." Suudnusime lava taha. Enne lava taha minekut läksin lavale. Vaatasin lava üle, kõik oli täpselt nii nagu plaanitud. Siis hakkas mu raadiosaatja tööle. "Samantha, kus sa oled ?" "Laval, kohe tulen teie juurde." "Okei." Läksin siis lavataha. "Tsau Samantha !" "Tsau Jenny." "Laulame siis su hääle lahti ja sa võid proovi tegema hakata." "Okei." Tegime siis hääleharjutusi ja läksin proovi. Tantsijad olid ka saabunud. Tegin siis koos nendega proovi. Kui proov tehtud suundusin taas lavataha. Mulle tehti meik ja soeng. Ryan tellis meile pitsat. Rääkisime söömise ajal juttu. "Kus mu emps ja Alexander on ?" "Nad on kuskil ma ei tea kus." Kasutasin raadiosaatjat. "Emps, kus sa oled ?" "Laval. Alexander tahtis ka laval olla." "Okei." "Me sööme pitsat." "Okei. Me tuleme ka siis lavataha." Panin raadiosaatja ära ja sõin pitsat edasi. "Pitsaaaaaaa !" Alexander istus minu kõrvale ja ma andsin talle pitsalõigu. Peale söögipausi mängisin natuke Alexandriga. "Samantha ! Riideruumi !" "Kohe tulen !" "Nonii Alexander. Kas tuled minuga kaasa või lähed emmega kuskile ?" "Mmm. Ma tulen sinuga !" "Okei. Lähme siis." Võtsin Alexandri sülle ja suundusime riideruumi. Panin Alexandri seejärel maha. Hakkasin siis endale esinemiskostüümi selga panema. Mul ei ole kunagi olnud väga erilisi kostüüme, kuid see tuur on ka juba natuke teistsugune, kui need teised tuurid on olnud, niiet ka kostüümid on teistsugused. Paljud kostüümid sädelevad, sest tuuri nimi on ju ka 'It's Time To Shine'. Kui kostüüm oli seljas siis pandi mulle mikrofon külge. Sättisin veel selle endale parajaks ja me pidimegi minema. Jõin veel vett ja suundusime grupiga lava poole. "Oled valmis ?" "Jah !" Astusin koos tantsijatega mingile platvormile. Mina olin tantsijate keskel peidus. Platvorm pandi tööle ja me liikusime üles lavale. Kuulsin kuidas fännid kiljusid seal. Kõik suundus nii nagu proovis. Tantsijad hüppasid täpselt õigel ajal püsti ja varjasid mu ilusti. Siis hüppasin ka mina püsit ja hakkasin laulma. Kõik oli super ! Fännid olid teinud ülilahedaid plakateid. Peale kontserdi suundusin VIP-ruumi. Varsti saabusid sinna ka need fännid, kellel olid VIP-piletid. Tegin nendega pilti ja kallistasin neid ja jagasin autogramme. Kui kõik fännid, kes tahtsid olid mind juba VIP-ruumis näinud, siis vahetasin enda riided ära ja läksin tiimiga hotelli.

"Ma olen surmväsinud !" "Su häälest on seda aru saada ja. Joo teed ja mine magama." "Jah. Head ööd teile !" "Sulle ka !" Läksime empsi ja Alexandriga tuppa. Nagu Jenny ütles, jõin ma teed ja läksin magama. Emps oli minust rohkem väsinud. Ju vist sellepärast, et ta oli megaärevil enne kontserdi algust ja kogu kontserdi ajal. Jõin siis oma tee ära ja jäin ka magama.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!