You Know You Love Me . #24 (3)

Eelnevalt;

Hakkasime sööma ja rääkisin empsile ka järgmisest nädalast. "Juba tulebki tuur ?" "Nojah." "Nüüd peame siis siin nii kaua olema kahekesi." "Aga te võite ju kaasa ka tulla. " "Jaaa emme ! Lähme kaasa!" "No ma ei tea. Alexander on ju ikkagi nii väike ja see on ju päris pikk aeg ja." "Aga ega te siis ei pea ju koguaeg meiega kaasas käima, lihtsalt. Te võite ju hotellis olla ja ega te ei pea ju kõikidel kontserditel ka käima. " "No. Okei me tuleme siis." Naeratasin. Sõin söögi ära ja läksin telekat vaatama.

Mul tuli teleka vaatamise ajal ilgelt McDonaldsi toidu isu. Otsustasin, et lähen ostan seda. "Kas keegi soovib midagi McDonaldsist tellida ?" "Mina tahan lasteeinet !" "Hmm. Ma võtaks selle salati ja burgeri, mida ma Disneylandi külastades sõin." "Okei." Võtsin enda toast rahakoti, telefoni ja autovõtmed ning sõitsin McDonaldsi poole. Õnneks seal polnud palju inimesi. Tellisin enda asjada ära ja hakkasin kodu poole tagasi sõitma. Olin ühe valgusfoori juures, kui käis suur pauk. Keegi sõitis mulle tagant sisse. Mu auto liikus täpselt ristmikule ette. Nägin et kõrvalt tuleb suur auto. Võtsin ruttu turvavöö pealt ja jooksin autost välja. Jooksin megakiiresti, sest ma ei tahtnud ju surma saada ! See teine auto sai õnneks pidama ja midagi väga hullu ei juhtunud. Seejärel kõndisin enda auto juurde tagasi. "Ma väga vabandan, ma lihtsalta olin täiesti oma mõtetes ja ma tõesti ei tahtnud seda meelega teha !" "Jah. Saan aru. Noh hea, et kõik terveks jäid." "Jah, see on kõige parem. Aga mis teie autost nüüd saab ?" "Kindlustus maksab kinni. " "Ahah. No muidugi jah. Rumal küsimus" Muigasin. "Aga ma siis lähen nüüd." "Jah. Nägemist." "Nägemist." Läksin autosse. Värisesin veel kergelt. Sõitsin siis rahulikult oma katkise autoga koju. Panin need ohutuled ka peale. Jõudsin õnnelikult koju. Võtsin kõrvalistmelt toidud ja läksin tuppa. Võtsin jalanõud jalast ja läksin kööki. "Tulge sööma !" Emps ja Alexander tulid kööki. Rääkisin neile ka selle loo, mis juhtus. "Issand jumal ! Kui õudne ! Appi ! " "Oli õudne jah, kuid peaasi, et kõik jäid ellu. Noha uue auto pean nüüd endale ostma, aga pole hullu sellest. " Sõime oma toidud ära ja ma läksin enda tuppa. Emps ja Alexander läksid ka magama. Olin ainuke kes üleval oli. Läksin telefoni kaudu Twitterisse. Vaatasin et mis seal need trendid on. Siis hakkasin naerma. Seejärel Tweetisin: "Yeah. Beliebers are the mosts perviest fanbase on Earth :D" Naersin ikka edasi. Seejärel helistasin Justinile. "Tsau. Kuule sa tead mis on Twitteris trendiks ?" "Eitea. Mis seal on siis ?" "Vaata ise järele." "Okei. Kohe vaatan. Oota nats. Login sisse." "Okei." Naersin. " See on vist midagi naljakat eks ?" "No kellele tundub naljakas, kellele mitte." "Ougaad. Einoh jah siis. No jah." Seejärel hakkas Justin ka naerma. "Noh, mida arvad ?" "Jaa. Su tweet on täitsa õige." Naersime mõlemad. "No ongi ja. Belieberid ikka oskavad." "Jaa. Muidugi. Kuidas sul läheb siis ?" "Kuule täitsa hästi. Oleks äärepealt surma saanud ja siis niisama siin. Tuur tuleb mul ju ka !" "Issanjumal , mis juhtus siis ?" "Ah üks sõitis tagant sisse ja siis mu auto liikus keset teed ja siis tuli teine auto külje pealt, aga vot ma olen tark laps ja läksin autost välja. " "Okei. No siis läks hästi. Aga juba tuleb tuur ?" "Nojah." "Mmmm. Kahjuu." "Kahju, miks ?" "No pean sinust nii kaua eemal olema." "Küll sa selle üle elad." "Ei ela !" Naersime mõlemad. "Aga Justin, ma lähen nüüd magama. Musi sulle !" "Sulle ka. Ja näe ilusaid unenägusid !" "Tsauu" "Tsauu."
Lõpetasin kõne ära, panin telefoni kapile ja jäin magama.