Teema: Lühijutud / Ulme / Õudus

Surm kahekordselt. (1)

Ärkasin ühes pimedas nurgas.Ma ei näinud, ega tunnetanud midagi.Olin täiesti jõuetu, ja nurka surutud.Tundsin, nagu mind oleks kuidagi ära kasutatud..Pea valutas jubedalt, pead ei saanud väga liigutadagi. " Migreen ilmselt."
Proovisin püsti tõusta, kui kuulsin enda keha lähedal kolinat, proovisin veel ja veel. " Deeem, mis toimub? Misasja?! " , Olin kettide külge kinni aheldatud. " Aidake! Aidake! ". Kukkusin pikali tagasi ja puhkesin paaniliselt nutma.

" Kullake," ütles keegi pimedast nurgast, ta tuli aina lähemale ja lähemale.
" Sul pole siin mõtet appi karjuda, kedagi pole siin, siin oleme ainult mina ja sina ja ... muidugi ka mu piinamisriistad.Varsti hakkame kino tegema," rääkis ta, ja naeris seejärel kohe suure mõnuga.

" Kur.adi sadist! Lõpeta ära, ma teen ükskõik mida, et sa mul minna laseksid, ainult palun... ee MA OLEN RASE! "

" Ei, ei kullake, selle trikiga üritavad kõik läbi saada, aga ei.. ma ei ole loll, olen enam kui loll," lausus ta ükskõikselt.Hetk läheb veel aega, rahune maha."

[i]** 5 minuti pärast.

Ta lähenes mulle vaikselt ja aeglaselt, küllap ta tahtis mulle piinarikast surma, ja veel aeglast.Ma ei mõiganud enam midagi, midagi mis aitaks mul selgitada, miks nii tehakse, miks on olemas sadistliku mõtlemisega inimesed.

" Kuradi kärbes."

"Kärbse tapmine ei tee veel sadisti, kuid inimese küll.Ma ei olnud kindel mis ta selle "kino" all mõtles, aga ühtteist ma ikka jagasin.See ei olnud see kino kus filme näeb, see tähendas hoopis võibollagi seda, et me ise teeme kino.Pigem tema teeb," rääkisin ma mõtetes.

Ta jõllitas mind selle terve aja, ja lausus;
"Mul on sulle üllatus kullake."

" Ma ei vaja su üllatusi, lase mind minema ja kohe! "

Ta võttis selja tagant umbes 10 sentimeetrise naela ja haamri, ta lõi naela mulle silma ja tagus selle täielikult sisse, hakkasin tükkhaaval surema,ta võttis veel mõne kena riista, konks.Ta pani selle aeglaselt aju kohale, lükkas tükkhaaval seda sisse, see jõudiski ajju kohale, ta tõmbas selle välja ja pani selle enda pähe.Jõudsin veel mõelda, et ei olnudki aeglane surm, jõudsin veel mõelda perele, oma poisile, sõpradele....peale mõtlemist kuulsin veel valju naeru, mis minu jaoks aina vaiksemaks ja vaiksemaks jäi.

***
Olin hing üksikul saarel,
või mitte?

" appi sina! sa tapsid mu, miks sa siia ka mind piinama tuled?"

TA SIHTIS MIND VAIMUDE NUIAGA.

" EI!! " (hingena)

" EI, ära tee, ära tapa mind! " (päris elus)

hingeldasin õudsalt, vaatasin ringi, katsusin enda pead.

"Jube higine, küllap õudusunenägu."

" Bööööööö! " ehmatas mind mu vend.

Kusjuures nägu oli täpselt samasugune nagu mu unenäoski, vennal oli muidugi mask peas.

" Äääääääää! jo.bu oled! " karjusin ja viskasin talle padja näkku.
Ja jäin uuesti magama, see kord hea unenäoga.[/i]

Teavita ebasobivast sissekandest!