,,E+V" 1# (2)

1.osa

Esme:
Ma vihkan neid kahetsevaid ja võltse pilke,mis mind on saatnud pea terve elu.Vihkan,kui inimesed oma kulmud kipra ajavad ja tädikesed kaastundlikult käsi kokku löövad.Olen justku muuseumi eksponaat,mida tahetakse näppida,uurida ja katsuda,et olla kindlad-olen ma ikka päris?.
Ja vaid seepärast,et istun ratastoolis,kahe halvatud jalaga ning ma ei jookse,ei hüppa.Käin erikoolis,mis on mõeldud puudega lastele.Seda on kohutavalt häbi tunnistada.Ometi olen ju samasugune noor inimene nagu teised.Ja ma armastan joonistada.Tihti palun vanaema,et ta mind jõeäärde sõidutaks.Seal saan ma puhata suure tamme all,juua limonaadi ning maalida seda üht ja sama maastikku.Mu käed ja nägu on värvilised ja ma naeran,kuigi näen teisi noori jooksmas ning teinetese embuses.

Minu vanemad surid,kui ma olin kolmene.Laevahukk,milles kaotasin oma mõlema jalad.Need ei kanna mind.
Vanaema võttis mind enda hoole alla,aga nende kolmeteist aasta jooksul on ta vanaks ja nõrgaks jäänud.Ma kardan ta pärast.Ma ei suuda kaotada veel üht kallist inimest.Oma ema ja isa ma ei mäleta.Kaugetest mäletustes meenub vaid hetk,kui ma laevalt alla kukkusin,jääkülma vette.Ma ei taha seda enam kunagi läbi elada.Mitte kunagi.Kui ma vaid kohtaks kedagi...

Victor:
Ma vihkan neid peeneid silmakirjalikke pilke,mis mind on ümbritsenud pea terve elu.Vihkan,kui mulle aukartlikult öeldakse:,,Hr Carrol,te olete üllatavalt suureks kasvanud.".Vihkan!See,et mu rikkal vanaonul polnud tundeid,ei tähenda,et ka mina peaksin olema südametu.Kindlasti nimetaks ta mind memmepojaks,täidlaseks memmepojaks või veelgi täidlemaks memmepojaks.Vanemaid mul pole,oli vanaonu nüüd pole kedagi.Õpin viimast aastat kolledžis,juristiks.
Tegelikkuses armastan ma hoopis kirjutada.Ma võiksin kirjutada kasvõi neljasajalise leheküljelise armastusluulet.Sageli kujutan vaimusilmas ette,kuidas inimesed mind kiidavad ja tänavad.
Millised rumalad mõtted poisi poolt,kes pole kunagi olnud armunud.Mul pole olnud isa,kes mind ja ema viieteist aasta eest maha jättis.Ja ema,kes suri aasta pärast seda.Ma olen üksi.Kui ma vaid kohtaks kedagi...

Autori kommentaar »