,,Kirjad inglilt" (4)

Vaatan eemal olevaid kaikuvaid mägesid,mille lumised tipud ulatuvad pilvedeni.Kaks linnukest lendavad üle suure taevavõlvi,ajades üksteist taga ja samal ajal edevalt siristades.Väiksem,küllap emane,maandub kirsipuuoksal ning teine,isane,kaob teiselepoole puud ja toob vastsele pruudile õiekese.Imeline.Varem ei teadnud ma sugugi,et ka lindudel on tunded ja armuelu,nagu inimestelgi.Siis kui ma veel Elvini räpase käe all olin,läbi roosade prillide vaatasin ning hülgasin kõik enda tõelised sõbrad,perekonna ja kooli.Huvitav,kuidas kodus praegu on?Ilmselt ei taha Su isa ja vanaema mind nähagi.Olin ju nende pojale ja lapsepalsele haiget teinud,tõsiselt.Kui julmalt ma peksin Sind,kuidas ma solvasin ja mõnitasin enda rõveda suuga,kuidas ma karjusin ja venitasin enda häälepaelu viimse piirini välja. Kuid Finn,tea,olen sind juba 4.aastasest peale armastanud.Alates sellest,kui varjusime häbelikena enda emade jalgade taha,lõpetades sind julmalt vaeseomaks pekstes.Kui sa kunagi peaksid seda lugema,siis palun,rebi see leht välja ja põleta ära.Unusta mind ja liigu oma eluga edasi.Kea.

Tuul sasib julmalt mu juukseid,kuid see tuletab mulle meelde sind,Jane.Tea,et olid ainukene sõbranna mu elus,kes mind tõsiselt mõistis.Ma eelistasin sind Lesliele,kui kuradi julm minust!Kasutasin su ära,varastasin su tagant,puhtalt selle pärast,et narkootikume jälle saada.Aga kas sa mäletad 6.klassi suvevaheaega,8.juulil,kell 20.00?Küllap mitte.Me naersime ja tantsisime ja rääkisime enda saladusi üksteisele.Ma ei rääkinud sinu omasid kellelegi,sina samuti mitte.Sa olid mulle õe eest!Armastan sind alati,Kea.

Ja lõpuks teie-ema,isa ja Mae.Ema,olid mulle elulõpuni toeks,nii heas,kui halvas.Kui ma 1.klassi läksin ning mind narriti jäneseks,läksid sa,ja tutistasid Merlini,seda ulakat poissi,kes hiljem kasutas mu julmalt ära.Isa,mäletad kui ma esimest korda sulle otsa vaatasin ja naeratasin?Ilmselt,kuid mina mitte.Millal ma üldse käima hakkasin?Ja ütlesin esimese sõna?Sa keelasid mind,sa isegi andsin rihma,kui ma purjusena koju tulin,14.aastase pubekana.Ja mina arvasin,et keegi ei hooli minust.J a lõpuks Mae,mu väike õeke,Röövik.Ära kunagi unusta,et sul oli üks suur õde,Kea,kes armastas ja armastab sind ALATI!Ma armastan teid kõiki,kolme!Kea.

4.mai,1990-6.august 2009-Kea Hanket