Teema: Luule / Vabavärsiline

Nüüd rahus võin surra! (1)

Sinu sisse ei jäänd see,
et hoo#!?!#eda võid.
Päev on halb sest täna,
sa ei peenutand mind.

Sinus pettund ma,
sa ei hooli minust ültse.
Oled tark ja hea,
aga südant ei valva ültse.

Nüüd on kõik läbi,
on läinud viisteist aastat.
Õnne ainult õnne,
soovin sulle ma.

Nüüd pean ma surema,
rahus sa mind ei rikku.
Kui mind tahad meenutada ,
kikku ainult haual rohtu.

Kui taevasse lendasin ma,
siis kõik heledaks jäi,
tuul mind tõmbas ja,
märkasin ma teid.

Kõik majad,autod,kõik,
must rabelesid mööda.
Enam mind ei ole ja,
soovin nüüd head aega!

Meenuta mind ikka,
sest püütsin olla hea.
Aga sina ikka jälle ,
noogutasid pead.

Nüüd mind ei ole,
varsti taevas kokku saame,
mul süda sees ei ole,
ja laip on minust ka.

Teavita ebasobivast sissekandest!