Back to Paris #1 (3)

Back to Paris. #1

Hiya, heya, oi, aloha, hola, Nǐ Hǎo, bonjour Caroly Swagrey 15 aastane. Elan hetkel Eestis Tallinnas aga tegelik kodu asub Prantsusmaal Pariisis. Mul on ka oma poiss. Ta nimi on Frederic ja ta elab Pariisis. Ootan juba hullult millal saaks tagasi koju. Minu parim parim sõber on Sheyla.

*Esmaspäeva vara hommik. Kell 5.40*

‘’Seisin keset teed teadmatuses kus asun. Käes tumepunakas-must roos. Teadsin sisimas, et ta jätab mu maha. Puhkesin nutma!’’ Ärkasin selle peale üles kui äratuskell hakkas karjuma. Ohkasin ja õnneks see kõik oli ainult uni. Süda kloppis ikka veel sees. Mõnes mõttes olin ka kurb. Kiiresti kobisin voodist välja ja jooksin trepist alla. Mõtlesin mõttes, et ainult 5 kuud veel ja siis saab tagasi koju.
Kiirustasin kööki ja nägin ema süüa tegemas.
Ema: ’’Kus sul täna kiire on, et nii vara juba üleval?’’
Mina: ‘’Aah panin äratuskella varasemaks’’
Sisimas mõtlesin, et kas peaks talle sellest unenäost rääkima,. Ta isegi ei tea, et mul oma poiss on.
Ema: ‘’Söö siis ära ja pane asjad valmis!’’
Mina: ‘’Jep, täna esimene koolipäev, tahaks juba kooli näha?’’
Ema: ‘’Kool ei kao kuhugil ju’’
Mina: ‘’Ma tean jah’’
Lõpuks sain söödud ja läksin oma tuppa tagasi.

*10 minutit hiljem*
Peaaegu olin valmis. Vaja veel soeng ja voodi korda teha. Panin selga Pariisi viimase moe. Lipsuga lühikesedpüksid mis olid musta värvi,, selga ühe beeži tuunika ja jalga kenad kingad mis sobisid ülejäänud kostüümiga kokku. Kell oli saamas juba 7. Arutasin mõttes mida ma peaaegu 1 tund tegin. Mõtlesin, et teen endale lipsu pähe, ikka juustest. Otsisin õpetuse youtubest ja hakkasin tegema. Kulus 30 min, kuni ema karjus all, et kohe hakkame minema. Panin läpaka kinni, võtsin koti ja jooksin alla.

*15 minutit hiljem koolis.*
Seisin kooliukse ees. Süda kripeldas sees. Astusin sisse. Olin paanikas kuna ei teadnud kuhu minna. Otsisin kotist ühe paberil millel oli kirjas mis korrus ja klass. Läksin teiselekorrusele aega oli veel natukene jäänud. Ikka veel hirmunud ilmega ja kartsin, et midagi hakkab juhtuma. Igaks juhuks läksin aeglselt edasi. Jõudsin õige klassiruumini. Käsi värises kui ukse avasin. Terve suvi olin õppinud eesti keelt ekstra selle jaoks, et siia kolisin, nüüd pidi sellest ka kasu olema. Astusin klassi sisse Terve klass jäi vait kui sisse ilmusin. Õpetaja oli kah seal. Ütlesin tervele klassile: ’’Bonjour’’ Õpetaja hakkas rääkima.

Autori kommentaar »