Memory .2# (14)

--------------------------------------------------------
Kuid siis juhtus midagi ootamatut. Nimelt üks poiss tuli minu juurde ja tahtis ka kallistada, kuid ma takistasin teda. Ma küsisin : Oot, kas sa oled see Francie ? " Poiss vaatas mulle üllatunult otsa ja vastas : " Kas sa ei tundud ära või ? Loomulikult mina. Nüüd kallistasin teda juba mina. Ta oli mu lapsepõlve parim sõber. Ma kunagi armastasin teda. Ta tuli meie kooli, sest kolis minu naabriks. Ma olen nii õnnelik. Marcelle tuli ka minu juurde ja küsis : " Sa tunned Franciet ? " Mina jällegi : " Tean, tean, me olime lapsepõlves parimad sõbrad. Eksju Francie ? " Francie vastas : " Loomulikult, ma isegi kunagi armastasin teda. " Kuid siis pani ta näpu suule ja tegi ehmunud näo. Ta ju ütles minu kuuldes välja oma kõige suurema saladuse. Ma naeratasin ja ütlesin : " Francie , ma armastan sind veel praegugi. " Ning ma suudlesin teda. Ta suudles mind õnneks vastu. Marcelle vahtis meid imelikult pealt. Siis järsku hakkas naerma. Me lõpetasime oma suudlemise. Francie vastas : " Ma armastan sind ka veel . " Marcelle sõnas ka : " Et kohe nii tuttavad. "
Francie ja mina vastasime kooris : " Jah . " Üks halb asi oli ikkagi. Meid nägi pealt minu endine poiss, kes piilus meid põõsa taga. Ta kargas välja ja ...
-----------------------------------------------------

jjätkub ; )

kkui saan täis 15 kommi või 5 pastakat , siis jätkan :)

ppastakaid pange ka , muidu ei jätka üldse :p

Autori kommentaar »