Kui arvat,et midagi on olemas pole seda ja kui arvad,et seda pole olemas on see olemas 1. (2)

Tere!Minu nimi on Liisu ja olen 15 aastane.Lähen 7.klassi ja soovin jutustada teile oma lugu.Oma lühikest lugu.
Ärkasin hommikul äratus kella peal.Kiirustasin riidesse ja jooksin alla.Sõõmiseks oli kell liiga palju.
Ema: Liis!Kus lähed sa pole veel sõõnudki!
Mina: Kell on juba palju!Ma jään hiljaks!Bye!
Ema: No,aga!Headaega!On ikka võimatu.
Ma jooksin välja.Ema jäi kõõki toimetama.Ma jooksin ruttu kooli.Lippasin üle tee kui üks auto tuli.Mul vedas jõutsin enne jooksuga teed ületada.Sel ajal kui üle tee lippasin siis mõtlesin,et imesid pole olemas.Kuigi sain aru,et mõni ime on ikka küll olemas!Jõudisn napilt tunni ajal.Algas mate tund.Kui tunnid olid lõppenud kiirustasin ma jälle koju.See kord juhtus õnnetus ülekäigu teel.Ma vaatasin ega autot ei tule.Ma hakkasin ületama ja just siis sõitsid mingit vanurid üle käigu teelt üle.Nat sõitsid vastu posti ja mina lendasin 1meeter vist ülekäigu teest kaugemale.Mul murdus käe luu.
Siis tuli kiirabi ja viis meid ära haiglasse.Mul tehti õmblus.Kui ema mu palatisse tuli lausus ta.

Autori kommentaar »