kiisu. #2 (13)

''Meeow'' näugus kiisu veel ühe korra. Mis siin siis viga on? Mida kõuts küll MINUST tahtis? Aga vahepeal muutusid kassi sammud pikemaks ja ta silmad aina kollasemaks. Ma olin juba taäielikus paanikas-mida ma teen, mis...
Mis nüüd siis minuga juhtus? Kas ma olen hull või see oli siis tõsi? Mulle justkui oleks see kass ütelnud:''Aalicee!'' Ja mida ma peaksin nüüd sellest arvama?
''Aalicee!'' korratas kiisu uuesti. Appikene! Nii naljakas, kui see ka ei oleks, hakkasin ma kassi eest ära jooksma. Jajaa, ma ei valeta, ma tõesti hakkasin kassi eest jooksma, mis mul muud üle jääma pidi. Ma jooksin nii kiiresti nagu sain. Möödusid majad, tänavad. Jooksin kiire kaarega bussipeatusest mööda. Pidin bussi peale minema, aga mu ajurakukesed ei mõelnud üldsegi selle peale.
Jooksin juba 3. peatuse läbi, ikka-veel kartes seda musta kõutsi. Aga mind hakkas lõpuks hämmastama see naljakas avastus, et jooksin 4 peatust 5 minutiga läbi ja olen juba kooli juures. Aga ometigi alles kooli juures. Jooksin nüüd viimase oma jõuga. Essa kord unistasin ma kooli sattuda. Natuke veel, kannatama pidin selle vahemaa ometigi, natu...
''Aiaiaiaa!!!'' kiljatasin ma nii kõvasti nagiu sain. Mul oli vä-äga valus. Ma olin peadpidi maas ja mul oli vä-äga valus. Alles nüüd sain aru, et ma komistasin mingi elusa olendi vastu. Ja ma aimasin juba ette, KES see elusolend võiks olla. Ja see oli... ja vastus on õige. See oli kiisu. ''Aalicee'' nurus kass edasi. Ei,ei,ei,ei, ärge mõelge, enam polnud mingit pääsu. Kiisu vaatas mulle endiselt oma kollaste silmadega otse silma. Ma vaatasin kiisule vastu. Otse tema maagilistesse silmadesse. Katsetasin oma julgust. Ja ta silmad tundusid mulle nagu kaks kollast merd... Äkiliselt pööras kõuts ümber ja hakkas rahulikult tagasi-koolist eemale kõndima. Noh nüüd näitasin ma kiisule, et ma pole ''papist poiss'' ja ei järgnenud kiisule. Kõuts tajus seda ja nurus juba ümberpööramata:''Aalicee!'' Ähh, asi muutus nüüd nii huvitavaks, et ma PIDIN talle järgnema. Ja seda ma tegingi.
Ma pidasin silmis ainult kassi, ja sellepärast ma ei teadnudki, kus ma õigemini me juba olime. Ma võisin ju vabalt iga hetk eemale pöörduda, aga ei, sest kiisule järgnemine oli nii jumalasti huvitav!

Jätkub!

Autori kommentaar »