Minu lugu // 3.osa (8)

[b]Eelmises osas:

'No näed, sa poleks sugugi ainus, kes nii noorelt lapse saaab.See pani mind mõtlema veidikeseks. Kuid ma polnud ikka eriti vaimustusest, tite saamisest.Varsti hakkasid Christina ja Sofi minema. Saatsin nad ukseni, ja nägin, et ema ja isa olid ka koju jõudnud.Christina ja Sofi tervitasid ema ja isa, ja läksid ära. ''Kuidas sul täna koolis läks,'' küsis isa . ''Eee, väga hästi läks, tänan küsimast,'' vastasin ruttu ja jooksin oma tuppa, et mitte rohkem küsimustele vastata.Üldiselt sel ööl magasin ma väga halvasti.Ärkasin mitu korda õudusunenägude pärast üles.Kõik olid seotud lapsega ...


Selles osas:


''ÄRA TEE TALLE HAIGET,'' karjusin ja ärkasin üles.Nägin kuidas Jack võttis meie lapse ja lõi talle noa südamesse.Ma läksin alla, võtsin külma vett.Ma ei suutnud magama jääda.Ma helistasin Sofile :'' Sofi, kas sa magasid juba,'' küsisin tasakesi ..''No, tegelikult õpin ma geograafia tööks, aga maj viitsis seda enam õppida, mis sul mureks,'' küsis ta sõbralikult, nagu alati. ''Mul ei tule und, ma nägin kohutavat unenägu, ja mõtlesin kellegagi rääkida.'' Siis ütles Sofi :'' Aga tule minu juurde, lähme homme koos kooli. Ma luban, sul kodusedtööd maha kirjutada.'' ''Nojah, ma ütlen emale kaa.''
Panin end riidesse , ja läksin ema tuppa. Sosistasin talle kõrva, kuid ta ei teinud välja.Siis läksin vaikselt majast välja, koos kooliasjadega.Kuna kell oli nii palju, siis bussid enam ei sõitnud, ja ma pidin jalgsi minema.Kuigi õues oli külm, oli mul hea jalutada, sest ma polnud kaua värsket õhku saanud.Ma olin juba umbes pool tundi jalutanud kui jõudsin Sofi majani. Sofi ema ja isa olid veel üleval, ma tervitasin neid, ja me läksime Sofi tuppa.''Sofi vaata, et sa ilusti ära õpid, mul pole vaja, et sa jälle 2 saad,'' karjus ema Sofi tuppa. ''Jaja.'' Ma istusin Sofi voodisse, ja panin asjad maha.''Ma lähen toon alt midagi süüa,'' ütles Sofi järsku püsti tõustes ja toast välja tormates. Selle asemel, et voodis niisama istuda, läksin ma suure peegli ette, mis oli kohe Sofi kõrvaltoas (WC_s siis ühesõnaga). Ma seisin küljega peegli ette, ja vaatasin oma kõhtu. Veel polnud midagi eriti märgata, kuid kui ma hakkasin mõtlema sellele, kui paksuks ma lähen ei olnud mul mingit tahtmist ennast vaadata.Siis tuli Sofi. ''Sofi, kas ma olen sinuarust muutunud,'' küsisin talt . ''Minuarust, lähed sa igapäevaga aina ilusamaks,'' ütles ta . ''Mhh, ma ei mõtle seda. Kas ma olen sinuarust paksuks läinud ? '' ''No natuke oled juurde küll võtnud jah, aga see ei paista välja,'' üritas ta mind lohutada. ''Muide, kas sa emale oled juba öelnud ?'' päris ta. ''Ohh, see kaa. Ma ei julge talle seda öelda, ma ei taha teada, mis ta mulle siis ütleb.'' ''Kuidas sa pead seda tegema. Tead reedel ütleme seda talle koos. Su ema peab sellega leppima,'' ütles ta mind õrnalt kallistades.''