"Kohtume pööningul" #26 (6)

EELMINE OSA:

"Ma pean teile vist oma unenäost rääkima ja ära seletama, miks ma täna tööle ei taha minna....." ütlen välja minnes. "Will, sa ka võid tulla kui tahad, sest ma ei usu, et sul midagi paremat kodus üksi teha on...." räägin edasi õues peatudes ja maja poole vaadates, kus poisid on. "JA Will, sul kindlasti võti, keera maja lukku, sest mul ju Toby süles....." Tüübid lausuvad iga asja peale: "Mhmhh" või "Olgu" William panebki ukse lukku ja me hakkame minema.

UUS OSA:

Kõnnime vaikselt üle muru tee äärde, asfaldile. "Okei, see oli umbes nii, et ma küll kedagi ei näinud, aga seal oli kindlasti Seb ja veel mingi tüüp....Sellel teisel tüübil oli püss käes ja ta sihtis seda Sebastian-i poole.....Ma arvan, et see oli Ron, James või keegi teine....." räägin ja Will segab vahele: "Ja see ˇˇkeegi teineˇˇ sinu arust olen kindalsti mina, onja?" "Mhh....Igatahes! Seb ja see tüüp rääkisid minust......Ja Seb ajas teda närvi ja pauk käis...." ütlen ja jätkan: "Sorry, aga detailsemalt ma ei mäleta, unenäod lähevad ju väga kiiresti meelest ära..." "Nojah, aga me ei pea siis tööle minema, kui sa tõesti nii arvad..." ütleb Seb ja vaatab maha. "Aga mida me Ron-ile ütleme??" küsin mõtesse vajudes. "Ärge ilmugegi kohale....." ütleb Will oma ˇˇdaahˇˇ näoga. Seletan William-ile: "Me ei saaks poodides käia, ilma et Ron meid märkaks, sest poed, kuhu lähme asuvad seal linnaosas, kus Ron-i kovikki.....Ja need poed on linna parimad......" "Midagi tuleb ikka Ron-ile öelda ju..." nõustub Seb. "Aga mida?" küsin jälle. "Kuule, me varsti kohal, küll me midagi välja mõtleme." lausub Seb aj osutab Ron-i kohviku poole. "Aaah, pekk!......Tegelikult, mul mõte olemas, muide, William, hea, et sa kaasa tulid...." ütle ja naeratus tuleb suule. Vaatan kella: "Pool tundi aega tegelikult veel......Ongi parem! Kuulge, oodake teie väljas....." Tõttan kohvikusse, näen Ron-i, ta on ukse poole seljaga ning mulle tundub, et ta räägib telefoniga. Tahan midagi ütlema hakata, aga peatan, sest ta räägibki telefoniga. "Jah, isa, nad tulevad varsti.....Poole tunni pärast umbes.......Ei, ei, ei, ei, ma tean, et nad tulevad kindalsti kahekesi........Mina?!....Täna?!.......Ma ei tea......Aga......Aga nad tunduvad täiega sõbralikud.......Ja toredad........Mhhhh........MIKS??.........Te juba niigi.......Kas sellest siis ei piisa?!......Seepärast ma vihkangi su tööd, SEEPÄRAST ei võtnudki ma su tööd üle!!!.........AAH!.....Okei!.....BYE!"
Ron paneb toru ära ja läheb kööki. Ma tahan karjuda, aga see reedaks ära, et ma siin olen ja et ma kuulsin ta kõnet. Panen käe suu ette ja kõnnin vaikselt kohvikust tagasi välja, natuke eemale, kus poisid on ja hingan välja. Pisarad peaaegu silmas räägin Will-ile ja Seb-ile: "See ongi tema! Ma mõtlesin, et James, aga-aga.......Sul oli õigus, Seb, hea, et sa teda ei usaldanud!" "Ou-Ou, rahune maha! Sul oli enne mõte, kasuta seda, mine räägi ta'ga! Ja ürita mitte välja näidata, et sa teda enam ei usalda......" ütleb Seb oma käe mu õlale pannes. "Ohh....Okei, aga sa mine sinna loomapoodi ja võta Toby kaasa, sest mul läheb William-i vaja...." vastan Seb-ile, tõstan Toby maast üles ja annan ta Sebastian-ile. "Kuulge-Kuulge! Ma olen siin samas!" segab Will vahele. "Mhmhh...." ütleb Seb, annab mulle põsemusi ja jooskeb loomapoodi. William teeb sellist nägu, nagu ta tahaks öelda ˇˇyou're unbelievable...ˇˇ või midagi sellist. Ma ei tee sellest väljagi, lähen William-i taha ja lükkan teda kohviku poole. Täpselt kohviku ees Will peatub, ütleb: "Ma oskan ise ka kõndida." ja tõmbab mu kohviku sisse. Ron tervitab, natuke väriseva häälega: "Tsau Emm! Natuke vara jõudsite, aga-" Ta märkas Will-i: "Ja kes see siis on? Nüüd juba uus poiss?" ja naerab. Teesklen, et naeran selle peale ja valetan siis: "Ära aja! See mu sugulane, muideks, ja ma tulin sulle ütlema, et ma just SELLEPÄRAST ei saagi täna tööle tulla ja võib-olla ei saa isegi ÜLDSE tulla, sest nad tõid mulle koera ja mul kodus palju tegemist, mu tädi ka külas.....Ja tulin linna veidi šoppama ja nii....." "Aga Sebastian?" küsib Ron veidi närveerides. Raputan pead. "Ahahh, okei, näeme siis võib-olla kunagi......." "Jah, KUNAGI, tsauu!" vastan ning me lähme Will-iga Seb-i juurde tagasi, kus ma hõikan: "Huhh!" ja istun kõrvalolevale pingile, kuhu istuvad ka William ja Seb, kes meid üles leidis.

Autori kommentaar »