Just For You 2.osa (4)

Eelmises osas:

Tunni aja pärast olime lastekodu ees.
Ma mõistsin,et see saab minu uueks koduks.Ma astusin sisse,ning mind juhatati minu tuppa.
Ma panin koti enda asjadega voodi kõrvale,ise heitsin pikali.
Ma mõtlesin oma elu üle järele...

Selles osas:


Ma mõtlesin oma elu üle järele.
Ma olin olnud sõna otseses mõttes shitt inimene.
Ma olin teistega ülbitsenud,teistele shitta keeranud.
Ma õiendasin koguaeg teiste kõrval.
Ma olin õel.
Ma tegin teiste vigadest suure numbri,selle asemel,et ennast muuta.

Sel hetkel ma otsustasin,et muudan oma elu täielikult.
Hakkan teisi aitama.
Nende muresid jagama.
Nende vigu mitte esile tõstma.
Ja enamasti enda tegusid heastada.

Just siis astus sisse mu toakaaslane Kristi,kes teretas ning naeratas lahkelt.
Ma naeratasin pelglikult vastu.

Kristi tuli kohe minu kõrvale,ja hakkas nende lastekodust rääkima.
Tänu temale sain ma meie lastekodust väga palju teada.
Ma mõistsin nüüd,et inimesi tasub usaldada,ja kõik keda näen,ei ole halvad.

Ma mõistsin,et oleme nüüd sõbrad.

Minu esimene sõber.

Minu parim sõber.



Ta kutsus mind ringkäigule,millega ma kohe nõustusin.
Ta näitas mulle kõiki ruume,kuid ühest,läksime ringiga mööda.
Kui ma küsisin,miks,vastas ta,et sinna on keelatud minna.

Ma mõtlesin,et seal peab olema midagi salajast,midagi,mida ei tohi kellelegi näidata,midagi,mida peab peitma...