Aeg on käes... [I osa] (3)

Tegin uue järjeka, vana jäi vanaks!!!

Ärkasin hommikul kell 09:54. Käisin pesemas ja läksin oma tuppa tagasi ja kammisin korralikult need läbi. Mõtlesin just sahtlit koristama hakkata, kui ema mind alla kutsus. Jooksin alla ja nägin, et emal olid silmad punased ja ta askeldas köögis. Ta tõstis mulle pudru ja istus siis teisele poole lauda. Me sõime vaikselt, kuulda oli vaid ema nuuksumist. Lõpuks suutsin ma suu avada: "Ema mis juhtus ja kus isa on?" "Tead seda pole sulle kerge öelda," nuuksus ema. "Su isa lahutas ja ta ei taha sind ega mind enam kunagi näha!" Mul jäi mahl kurku kinni: "MIDA?" Ema vaid kehitas õlgu ja läks vannituppa, arvatavasti pesema. Siis kuulsin kuidas telefon helises. Hüüdsin emale, et võtan ise vastu. Teisel pool toru oli Lällu, mu BBF.
Tsao, Cätu!
You, Läll, wazzz up?
Saaks kokku, Päru ees?
Davai
............
Päru on nimelt mingi kohvik mille nimi on Pärli kohvil. Panime sellele kohale hüüdnime. Läksin üles, tõbasin jalga roosad teksad, roosa pikema pluusi, panin vöö peale ja loomulikult mustad kätised ka. Kui olin alla jõudnud ütlesin empsile ka, et lähen. Panin jalga roosad tennised ja roosa käekoti. Võtsin kaasa veits raha ja telfu. "Tsauuu," jõudsin veel enne lahkumist öelda.
Kui jõudsime Päru kohviku ette nägin ma....

Autori kommentaar »