Veidrik...III Osa. (2)

Ma astusin sisse ning nägin tühja valget kogu, milles ei olnud mitte kui midagi ning toa vasakus nurgas oli väike ümbrik.
Ma tundsin enda selja tagant külma tuult vaikselt puhumas ning läksin ümbriku poole.
Mida lähemale ma jõudsin, seda vaiksemaks tuule puhang jäi.

Ümbriku ava oli kinni liimitud ning kleeps peale pandud, kleeps oli südamekujuline ning musta värvi.
Kui ma ümbriku avasin tuhises väga soe tuul mu seljatagant ettepoole.

Ma avasin selle sees oleva kirja ning see kiri oli väga imeliku lõhnaga, kolletunud ning vana. Seal oli allapoole kirjutatud kiri, kuid ülespoole oli mingi lõik kleebitud.

Lõik oli selline: ''Oli 1912 ning ma istusin oma toa akna juures, ma olin kodus üksi ning kedagi ei olnud kodus. Ma vaatasin kuud, väljas oli...

Autori kommentaar »