Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Muu

Two broken souls 38 - Dark brick road (5)

11.06.2014 00:13, x225 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Jagg tegi veel väikse musi, seejärel pööras ümber ja läks enda tuppa.
Zyron läks enda tuppa ja tegi õhtu jooksul seal veel igasugu asju. Ta koristas, kirjutas kodutööks oleva essee ära ja tegi veel asju kooli sisse saamiseks. Pärast kõike seda, oli kell juba palju ning ta läks magama.




Jagger ajas ennast juba varakult tüdruku ukse taha, kuna mõtles et tahab tema kõrval paar minutit magada. Kuna Zyron oli imekombel unustanud oma ukse lukustada, sai Jagger lihtsalt sisse. Ta avas vaikselt ukse ja märkas veel magavat tüdrukut. Selle peale ta muigas õrnalt, kuna selline uinuv kaunitar kuulus vaid temale, mitte kellelegi teisele. Ta sulges ukse, pani oma koti seina äärde ning läks ronis vaikselt voodisse. Pannes neiule õrnalt käe ümber, toetas ta pea padjale ja sulges silmad. Tüdruk liigutas end natuke läbi une ja pomises korra Jaggeri nime, ise sügavalt magades. Poiss muigas kergelt ja pistis nina tüdruku juustesse, hingates nende lummavat lõhna sisse.
Zyron hakkas pika peale ärkama, seega ta pani käe ümber poisi. Alguses ta lihtsalt tunnetas mingit kogu enda käe all ja ei pööranud sellele erilist tähelepanu, kuna ta oli veel unine ega viitsinud silmi lahti teha. Ta lamas veel tükk aega, kuni talle lõpuks meelde tuli, et oli unustanud öösel ukse lukku panna ning seepärast võis tema kõrval mingi võõras magada nüüd. Tüdruku keha võpatas ja ta tegi silmad pärani lahti, eemaldudes korra poisist. Kui ta aru sai, et tegemist on Jaggeriga, ohkas kergendatult, vaatas teda ning pani käe talle uuesti ümber.
„Ma arvasin, et sa oled mingi pätt,“ lausus tüdruk unise häälega.
Jagger muhatas muigega ja avas oma silmad. „Võib ka nii öelda… Ma tulin su und röövima.“
Zyron muhatas ja tegi talle musi. „Mis kell on?“ küsis ta silmi hõõrudes.
„Mingi seitse natuke läbi.“ Ta kehitas tavaliselt õlgu.
„What? Buss väljub alles pool kümme... Mmmhh… Jaggeeerr,“ venitas neiu ja hõõrus enda nägu korra patja, kuna ta tundis end endiselt väsinuna. Ta pööras enda pead natuke poisi poole ja piilus teda ühe silmaga ning naeratas. „Aga mul on hea meel, et sa siin oled.“
Jagger muigas. „Ma ei saanud väga magada, uni läks ära ja siis mõtlesin, et kui siia tulen ehk siis saab magada natuke.“ Ta tõstis tüdruku ühe salgu ta näo eest ära ning sättis selle neiu kõrva taha. „Me võime magada veel kui tahad.“
„Ehm… Ma enam ei taha…“ ta jälgis poisi silmi „Aga ühte asja pole ma ammu saanud.“
„Ahh jaa… Süüa pole ammu saand,“ poiss tõusis istuli „Mida sul süüa on?“ Ta hakkas vaikselt püsti tõusma.
Tüdruk kortsutas kulme ja hammustas huulde ning võttis poisi särgist kinni, tõmmates ta pikali tagasi. „Ma ei taha süüa.“
„Eee, juua?“ ta mõtles korra „Mõlemat?“
Zy pööritas silmi ja lõi käega. „Mina ei taha midagi juua ega süüa ega midagi… Võid ise võtta.“ Ta lasi poisist lahti ja keeras end selili.
„Mida sul on?“ poiss vaatas tüdrukut.
„Mmm… Nestea jääteed, salat, võileiva materjali… Vaata ise.“ Ta pikutas selili ja hõõrus uuesti enda silmi, vaadates telefonist kella.
„Okei,“ Jagger liikus tema kööginurka ning hakkas endale võikusi tegema „Kindel, et ei taha?“
„Ei.“ Ta pikutas veel voodis natuke, lõpuks püsti tõustes ja oma riidekapi juurde minnes. Zy kandis ainult valget hundiga pluusi ning musti pitsilisi püksikuid. Ta avas kapi ja hakkas endale riideid valima.
Poiss sai võileibadega valmis ning läks istus voodi äärele. Ta sõi leibu taldriku kohal, samal ajal muiates tüdrukut vaadates. „See on see pluus,“ seletas ta täissuuga.
Tüdruk vaatas korra poisi poole ja siis enda pluusi, muiates. „On jah.“ Ta vaatas uuesti kappi ja sättis oma juukseid kõrva taha.
„Mulle meeldib, kui see sul seljas on.“ Ta muigas ja hammustas oma võikut.
Neiu muigas. „Siis on selline tunne, nagu sina oleks minuga,“ ta pööras poisi poole näoga „Mis ma selga panen?“
„Selle,“ ta viitas pluusile, mis tüdrukule seljas oli.
„Aga mis ma jalga panen? Lühikesed püksid või seeliku?“
„Lühikesed püksid ma arvan.“
„Okei.“ Ta pööras end ümber ja pani endale mustad lühikesed püksid. Zy läks peegli ette ja hakkas enda juukseid kammima. Kui ta nendega valmis sai, sidus endale punupatsi ja kinnitas selle musta siidpaelaga.
Poiss endiselt sõi ja jälgis tüdrukut. „Prooviks saada ühise toa seal ekskursioonil.“
Zyron kehitas õlgu. „Vaatab kas lubatakse.“ Ta võttis püksikutega kokku mineva musta rinnahoidja ja pani selle selga, pluusi alla.
„Aga kui ei saa?“ Ta kergitas kulmu.
„Siis öösel vahetame toakaaslased ära.“
„Aga kui nad nõus pole?“ Jagg sõi veel enda võikut.
„Aga kui lõpetaks nüüd küsimast minult mida tulevik toob,“ ta vaatas poissi ja muigas sõbralikult „Ma ei tea ju kuidas kõik toimuma hakkab.“ Ta läks istus tema kõrvale.
„Okei.“ Poiss tõusis voodilt, minnes kööginurka ja pani taldriku kraanikaussi.


Zyron istus bussis kolmandas reas ja vaatas aknast välja, hoides pead vastu klaasi. Ta jälgis rohelisi puid millest kollane buss mõõda kihutas ning põlde mis sirasid värvilistest lilledest ja taimedest. Tüdruk jäi kogust sellest ilust kui transsi ning sulges end oma mõtetesse.
Jagger istus bussis kõige taga oma sõpradega, irvitades seal nendega millegi üle. Lõpuks ta tõusis püsti ning kõndis sinnapoole, kus Zyron istus. Kuna teda märkas õpetaja, kisendas ta bussi otsas „Callister, istu maha!“ Jagger tegi talle nägusid ning läks istus tüdruku kõrvale, vaadates teda muigega. „Hey.“
Kuna tüdruk oli endiselt mõtetega eemal, ei kuulnud ta poissi.
Jagg mühatas ja müksas teda õrnalt. „Kukuu.“
„Ahm?“ Neiu pööras ennast poisi poole ning kortsutas kulme korra, mõeldes kust ta välja ilmus. „Kas sa küsisid midagi või?“
Poiss vangutas pead. „Ei… Kas ma ei või niisama sinu kõrval istuda?“
Tüdruk muiatas. „Võid… Ma ei pannud lihtsalt tähele millal sa tulid.“ Ta vaatas poisi silmadesse ning võttis ta käest kinni.
„Tuled ka äkki sinna taha?“
Zy vaatas korra tahapoole kus olid Silver, tema tüdruk ja teised. Ta mõtles korra endamisi ning vaatas uuesti Jaggerit, kehitades õlgu ja muiatas. „Why not.“
„Tore.“ Poiss tõusis püsti ja ulatas tüdrukule käe.
„Callister!“ hüüdis õpetaja uuesti.
Poiss vaatas õpetaja poole. „Ära kisa nüüd.“
Zyron tõusis püsti, samal ajal lootes, et õpetaja mingit karistust neile peale pane. Nad läksid käsikäes bussi lõppu. Jagger istus toolile ja ajas jalad harki nii, et tüdruk ta jalge vahele istus.
Silveri tüdruk vaatas Zyronit ja mõtles „Ughh… Jälle tema.“
Jagger pani käed ümber Zy kõhu.
„Hei… Mõtlesin, et sa ei tulnudki ekskursioonile.“ Lausus Silver Zyronile.
„Nagu näha, siis tulin.“ Ta muigas ja pani käed Jaggeri kätele.
Heleda peaga tüdruk võttis oma poisi käest kinni.
Silver ei pööranud oma tüdrukule tähelepanugi ning rääkis jällegi „No vedas siis… Kena tüdruk ka kambas.“
„Mmmhmmm… Ja see kena tüdruk on siiski minu tüdruk.“ Ütles Jagger.
Zy pööritas silmi ja muigas. „Ma pole ainuke ilus siin.“
„Minu jaoks oled,“ väitis Jagg ja tegi ta põsele musi.
„Aga mina… Kas mina pole siis ilus?“ küsis Silver ja pilgutas multika karakteri moodi kiiresti oma silmi ning tegu plikalikku nägu.
„Jaa, sina oled ka ilus,“ lausus Jagger ja pani käe poisi põsele, seda näpistades, ise samal ajal irvitades.
Silver lükkas poisi käe ära ja irvitas ise ka.
Zy muhatas. „Mehed ei ole ilusad, vaid kuumad.“ Ta muigas.
Teine tüdruk aeles Silu seljas kuidagi, et tähelepanu saada.
Silver muigas Zyroni jutu üle, pööras pea oma tüdruku poole ja küsis „Mis sa niheled nüüd?“
Jagger pani oma käe tagasi Zy ümber.
„Mul on igaav…“ venitas blond.
Zyron pööras enda pead ja tegi korra oma poisi suule õrna musi.
Blondikese pilk vilksas korra kadedalt nende poole.
„No mida mina siis teha saan? Lõbusta ennast, ega sa mingi nelja aastane pole kellega koguaeg tegelema peab.“ Silver pööras ennast uuesti teiste poole. „Aga Jagg, me mängime täna pokkerit… Tuled ka?“
Küsitu kehitas õlgu. „Miks mitte.“
Zyron vaatas Silverit. „Kas toakaaslaste valimisel on mingid reeglid ka peal või võib poiss ja tüdruk ühes toas olla?“
Teine kehitas õlgu ja irvitas. „Mis vahet seal on? Nagunii kõik hiilivad oma tubadest välja… Ära nüüd muretse, küll sa saad oma kallikesega olla.“
Jagger muigas selle peale laialt.
Zy muhatas. „Mul pole lihtsalt kellegi teisega koos olla toas.“ Ta liigutas korra enda haiget kätt, et vaadata kas see on paranenud. Õnneks ta ei tundnud enam valu. Selle peale ta muiatas õrnalt.
„No kui ei lubata, siis ma olen Silveriga ühes toas ning sa võid ka sinna tulla või ma tulen ise su juurde… Vahet pole.“ Muiatas Jagger.
Zyron noogutas ja lükkas enda juuksed kõrva taha, vaadates aknast välja.
„Kas keegi võttis juua ka kaasa?“ küsis Silveri tibi.
Silver vaatas uuesti oma selja taha. „Ma võtsin aga sa küll ei joo seda, saad mao mürgituse ja siis olen mina süüdi.“
Jagger toetas oma lõua Zy õlale.
Blond turtsatas. „Mul on endal ka kaasas.“
Zyron silitas oma sõrmega õrnalt poisi kätt, mis tema kõhu ümber oli. Ta jälgis pilguga puid, millest nad mööda sõitsid ja hakkas jälle mõttesse vajuma.
Jagger pööras pead natuke ja vaatas aknast tüdruku peegeldust, muiates laualt. Ta sosistas talle kõrva, nii et ainult neiu kuulis „Oi, sa ei kujuta ette kuidas ma sind täna õhtul võtan.“
Selle peale Zyron ärkas, nõksatas korra ja pigistas poisi kätt. Tal käisid ehmatuse ja erutuse külmavärinad üle keha sama aegselt, seega ta hammustas huulde ning punastas. Ta vaatas aknast ka poisi peegeldust ning muigas, nõrgendades oma haaret.
„Mis küsid siis?“ Küsis Silver oma tüdrukult.
„Tahtsin teada, ega ma ainuke polnud.“
Jagger naeratas laialt ja libistas kätt ta jalge vahele, surudes näppudega tema õrna koha peale.
„No sa võid oma tibidega juua siis,“ lausus Silver.
Zyron tegi häälitsust, mis samas väljendas ka ebamugavust. Ta niheles korra ja lükkas poisi käe eemale. „Ma vist lähen istun enda kohale tagasi.“
Jagger tugevdas oma haaret tema ümber ja mühatas. „Ei lähe sa kuhugi.“
Silver vaatas uuesti nende poole ja muigas „Siin on parem.“ Ta patsutas korra tüdruku põlve.
„Eeh…“ rohkem ei saanud Zyron midagi suust. Ta vaatas Silverit ja aknast Jaggerit vaheldumisi, tundes ennast ebamugavalt. Kuna ta tundis end, kui oleks lõksus, tundis ta kuidas ümberringi palavamaks läheb ning tema hingamine muutus kuuldavamaks. Tahtmine tahtis küll sinna paigale jääda aga tema keha tahtis väljapääsu. Ta pigistas jälle poisi kätt ja hammustas huulde, vaadates maha. Tema silme eest läks uduseks ning tema kõhus hakkas keerama.
Jagger tundis ja märkas muutust tüdruku juures ning ütles peaaegu hääletult „#!?!#.“ Siis ta karjus üle bussi „Peatage see faking buss!“


____
Kaks osa veel.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Florence

Kinkimine

 X 2
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Hellu101


Eii sa ei tee mulle nii :c Ainult kaks osa :'c Im gonna cry all day, all night.
AGA MA ARMASTAN SEDA OSA ♥

 

-Y0loh


Sa…sa…sa lihtsalt ei tohi seda perfektset juttu lõpetada. See oleks sama nagu hapnik saaks otsa ja enam elada ei suudaks.
Aga see osa oli tõesti super. <333

 

Florence

Do not worry. Ütlesin enne, et teen pausi. Jutt veel ei lõppe aga ise liigun natukeseks ajaks MK'st eemale.
 

Hellu101

Okei, saan aru, eksamid ja värgid, you donut worry ) I still love your story soooo
 

Florence

Mitte ainult eksamid. Lähen kuuks ajaks laagrisse ja siis enne seda veel paar väikest reisi. Aga eks ma Augustis olen tagasi kuskil. Enne Juulit panen veel kaks osa üles kunagi.
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima