Teema: Järjejutud / Muu

Two broken souls 36 - Shove your hope where it don't shine (0)

„Kas teeme ise mingid võileivad või käime poes?“
„Ma ei tea… Ma eriti teha ei viitsi, võime poodi minna kui tahad.“ Ta vaatas tüdrukut vastust oodates.
„Okei aga mingeid puuvilju sul on äkki juba olemas mida kaasa võtta?“
„Pfft… Puuvilju siin, nalja teed või? Siin majapidamises ei leidu midagi tervislikku.“ Ta irvitas.
Tüdruk naeris korra. „No siis ostame neid ka.“




Paar kõndis läbi rohelise metsa, mille sees linnud laulsid ja lilled õitsesid. Puude lehtede vahelt paistis päike, mis tantskles puutüvedel oma kilkava olemusega. Nad jõudsid lõpuks oma sihtkohta ning jäid hetkeks seisma.
Tüdruk vaatas alla orgu oma lemmik vaadet, kuid ütles „Sa ei pidanud jälle kõike enda arve peale panema.“
„Lase mul nüüd oma mehe kohustusi täita.“ Ütles Jagger vastu ja pani lina maha, korvi selle peale.
„Naisel peaks ka kohustusi olema. Tähendab. Naistel ongi kohustus mehi teenindada,“ selle peale neiu mühatas ja istus linale, tõstes pilgu ning poiss muiates vaadates.
„No ma ei tea nendest naiste kohustustest midagi aga suva see nüüd, ma tahan süüa.“ J istus tüdruku kõrvale, tegi korvi kaane lahti ja uuris selle sisu.
Zyron jäi tagasi vaikseks, toetas käed tekile oma selja taha ning vaatas endamisi muiates ilusat vaadet.
Poiss võttis korvist saiakeste koti ja purgi coolaga ning hakkas saia sööma isukalt.
Natukese aja pärast pistis ka neiu käe korvi ja tõmbas endale apelsini välja ning hakkas seda koorima, asetades koored üksteise peale tekile.
Jagger viskus pikali ja pani ühe käe pea alla, teise käega aegajalt saia suu juurde tuues ning sellest tüki hammustades. Ta uuris taevas erinevate kujudega pilvi.
Tüdruk tegi oma apelsini pooleks, võttis ühe koonu ja pistis endale suhu. Ta viis pilgu poisile, küsides „Tahad ka?“
Teine vangutas pead. „Liiga hapu minu jaoks.“
Tüdruk muigas. „See on magus.“ Ta võttis ka teise kooni ning pistis selle pooleldi suhu, kuid ei hammustanud. Selle asemel ta tõmbas selle aeglaselt huulte vahelt välja, kummardus poisi poole natuke ning viis tüki poisi suu juurde. „Proovi.“
Noormees vaatas seda tükki ja lõpuks hammustas natuke seda. „Pole paha,“ ta kehitas õlgu.
Zy muigas ja sõi ülejäänud apelsini ära, mis polnud väga suur. „Kas sulle hapu siis üldse ei meeldi?“ ta vaatas poisi nägu.
Jagg vangutas pead. „Tekitab kõrvetisi ja peavalu… mulle vähemalt.“
„Mulle meeldib kõige rohkem magus… Nagu teada on juba.“ Neiu muigas säravate silmadega.
Poiss meenutas endale ammust lugu meelde, kus tüdruk sattus tema ukse taha ning mett küsis. Selle mõtte peale muigas ta laialt. „Ma tean.“
„Ma tean, et sa tead… Ma olin seal.“ Tüdruk muigas ja toetas ennast poollamangus küünarnukile.
Jagger irvitas vaikselt. „See oli mu elu üks huvitavaim päev.“
„Miks siis?“ Tüdruk kortsutas õrnalt kulme ja muiatas.
„Sest siis muutus mu elu täielikult.“
„Ega see nii palju ka ei muutunud. Sa oled ikkagi ju sama inimene edasi.“
„No seda küll… aga ma mõtlesin, et sa muutsid mu elu ikka heas mõttes.“ Ta vaatas tüdruku poole.
Neiu muiatas natuke häbelikult. „Jahm…“ Ta viis pilgu tagasi orule ning meenutas kuidas Silver oli talle öelnud, et tänu temale poiss ei joo enam nii väga ning siis mõtles, et poiss jäi lubadest ilma.
Jagger võttis enda purgi ning vajutas ava alla, pritsides natuke tüdrukut. Ta limpsis välja tulnud purgi suu juurest ära.
Zy pühkis enda käelt pritsmed ära ning tõusis istukile tagasi, võttes enda kotist veepudeli. Keerates korgi lahti, võttis ta paar lonksu ja pani seejärel pudeli kotti tagasi.
Jagger ohkas kergelt ja sulges silmad. Avas need uuesti ja vaatas kissis silmadega päikse poole. „Küll on kena päev.“
Tüdruk noogutas nõustudes. „On küll,“ ta pööras end poisi poole näoga istuma „Kas sa lähed ka homme sinna klassi õppereisile?“
Teine kehitas õlgu. „Kui sa lähed siis lähen mina ka.“
„No mina lähen,“ sellele järgnes kerge muiatus.
„Siis ma tulen… vähemalt pole tunde.“ Jagger muhatas.
„Mhm. Kes ei tuleks, nendel oleks tunnid.“ Tüdruk läks nüüd tekile selili ja vaatas pilvi.
„Või nad lasevad üle.“ Poiss muigas.
„Kindlasti.“ Ka neiu muigas, tõmmates sõrmedega läbi oma juuste. Ta sulges silmad.
Poiss pööras ennast küljega tüdruku poole ja jälgis tema kinniseid silmi, vahetevahel tõusvat rinnaesist ning säravaid pruune juukseid. „Tead… ma olen mõelnud, et ma ei saa enam ilma sinuta hakkama.“
Zy avas oma silmad ja pööras pilgu poisi pruunidesse silmadesse. „…Miks nii?“
„Sest ma sõltun sinust.“
„Imelik oleks jah ilma sinuta… Poole igavam oleks.“ Ta muigas ja mõtles, kas ta just ütles normaalse vastuse kuna ei osanud midagi paremat vastata. Temale oli endiselt sellised asjad uued või mõistmatud.
„Mis mõttes igavam?“ poiss mühatas.
„No igavam. Otseses mõttes. Ilma sinuta poleks midagi teha. Ja üksik oleks ka… Ja kurb.“ Tüdruk hingas sügavalt välja, meenutades oma eelnevaid elufaase ja vaatas poisi silmi.
Jagger muigas laialt, kuna kuulis vastust mida tahtis. Ta läks tüdrukule lähemale ja pani käed talle ümber, tehes ta laubale musi.
Neiu tunnetas poisi keha soojust enda vastas. Ta läks talle veel lähemale ning toetas pea poisi rangluude juurde, talle kaissu minnes.
Jagger ümises mingit üksikut laulu, mis teda sel hetkel kummitas ja silitas tüdruku käevart. Zyron hingas sügavalt välja. Tema keha tõmbles korra. Poiss vaatas teda ja muigas. „Mis tõmbled nüüd?“
„Um… vahepeal käivad sellised lained üle keha…“
„Aa need… Mul mõnikord just enne unne jäämist käib mingi jõnks läbi,“ ta muhatas selle peale muigega.
Tüdruk muheles õrnalt ja lausus „Ma tean jah.“
Jagger aga muigas laialt, võttes tagataskust ässa. „Sa räägid unes.“
Zy tegi suured silmad ja mõtles korra ning tänas mõttes, et poiss hetkel tema totrat nägu ei näe. „…Mida?“ muud ei saanud ta suust välja.
Jagg noogutas, silmad sulgedes. „Mhm, täitsa põnev on kuulata.“
Neiu läks poisist peaga natuke eemale ja vaatas nüüd talle küsivalt otsa. „Millest ma räägin siis?“
Noormees tegi silmad lahti, vaatas teist ja hammustas kergelt huulde. „Vot selle jätan ma küll enda teada.“
Zy kortsutas kulme ja togis õrnalt korra teda. „Jagger. Need on minu unenäod ja mõtted… Mul on õigus teada.“
Teine irvitas lapsikult. „Aga mul on õigus vaikida.“
Nõrgem osapool pööritas silmi ja keeras ennast selili, taevast vaadates. „Fine.“
Poiss muigas laialt ja hoidis ikka veel temast kinni.
„Sa oled vahest väga nõme, tead sa seda… Ma ei saa sinu peale isegi pahane olla.“ Ta vaatas poissi ja muhatas õrnalt muiates.
Jagger kehitas jälle õlgu. „Selline ma olen… Kas ma pean nüüd ennast muutma?“
„Ei. Sest kui sa täielikult muutuks siis sa poleks enam see sama Jagger.“ Ta muigas, tõstis käe ja silitas sõrmega õrnalt poisi oimukohta.
„No sinu nimel olen ma nõus ennast muutma ja ükskõik mida tegema.“ Poiss jälgis tema mere sügavsiniseid silmi.
„Ma ei käsi sul midagi teha. Aga ma tahaksin teada kas ma olen midagi… imelikku või piinlikku unes rääkinud.“
Poiss vangutas pead. „Seda ei ole vaja karta.“
„Miks sa ei ütle siis?“
„Sest mul on õigus vaikida.“ Jagger jälle itsitas oma lapsikuse üle.
„Ma pole mingi ment, kes lubab sul vaikida. Ma olen sinu tüdruk, kellega sa võiksid aus olla,“ ta tõusis istuli, olles kaotanud lahingu „Aga ma ei hakka rohkem pinnima.“
„Väga hea, sest ma ei ütleks ka.“ Poiss muigas võidukalt.
Tüdruk muhatas korra tõrksalt, võttis korvist endale võileiva, keerates selle ümbert kile ära ning hakkas noppima tükke leivast endale suhu.
„Hammastega ei oska süüa või? Olen tähele pannud, et tüdrukud söövad alati näppudega, kui nad avalikus kohas või mingi poisi juures viibivad… Miks see nii on?“
Zyron pööritas silmi. „Mul pole nii suur isu.“
„Seega… Tüdrukutel kaob poiste juuresolekul isu ära?“ Ta kortsutas kulme.
„Me pole sead, okei?“ Tüdruk ohkas ja vaatas eemale, mõeldes, et ta paha tuju tuli küll ’heal’ ajal.


______
Täna tuleb arvatavasti ka teine osa.
Ja teatan nüüd, et varsti tuleb sellele jutule paus. Umbes üks või kaks kuud. Võib ka kolm kuud olla, ehk terve suvi. Aga ma usun, et kunagi ikka leian aega, et seda edasi kirjutada. Aga ma kirjutan juttu veel nii palju, et see jääb ühe koha peal seisma ja siis tuleb vähemalt kuu ajane paus, kuna siis suht busy busy ja ei saa juttu edasi kirjutada. Muidu saate veel enne pausi kaks või kolm osa vms.
Aga loodan, et kõigile ikka meeldib veel ja loodan, et liiga igavaks ei lähe. Ise olen igapäev natuke jutule juurde kirjutanud aga on asju tulnud ette, miks ma ei saanud osa varem lõpetada ja üles panna. Ja... enam vist midagi.

Teavita ebasobivast sissekandest!