Two broken souls 35 - Back to back (8)

„Kui tahad mind näha siis helista.“ Jättes asja sinnapaika, pööras ta uuesti ümber ning kõndis ära.
Jagger hõõrus kätega nägu ja ohkas, tundes kuidas tuju veel rohkem alla läks. Ta vaatas ringi, lõi jalaga väikest kivi enda ees, nii et see lendas kuhugi, hingas sügavalt sisse ja välja ning lõpuks liikus oma tuppa tagasi.



Järgmine päev ärkas akna taga ja pühapäevane päike kattis toaseinad, kui Zyron silmad lahti tegi. Ta silmitses voodi ees olevat lükand-ust, mille tagant särasid päikesekiired. Neiu ohkas vaikselt ja tõusis istuli, sasides enda pruune juukseid, mis nägid välja nagu korralikult sassis linnupesa. Mõeldes vaikselt endamisi oma järgmist plaani ette, lükkas tüdruk uksed voodi eest ära ja tõusis püsti põrandale. Puit naksus tema jalataldade all, kui ta leidis oma tee kapini. Ta võttis endale sealt sobivad riided välja ning pani selga lühikeste käistega pluusi ja pikad liibuvad teksad. Pärast seda sidus juuksed patsi ja pesi hambad ära. Kuna tal eriti isu ei olnud, pani ta veel lahtised kingad jalga ning lahkus oma toast. Jaggeri ukseni jõudes, koputas ta vaikselt uksele. Kui aga vastust ei tulnud, katsus ta linki ning selgus, et uks on lahti. Ta avas selle natuke rohkem lahti ja piilus sisse, nähes inimtühja ühikat. Astudes terve kehaga sisse ja sulgedes ukse, ütles ta vaikselt „Jagger?“, kuid vastust ei tulnud kuskilt. Ta võttis endalt jalatsid ära ning jättis need koridori, pärast kõndis poisi toani, kus ta jäi ukse peal seisma ja märkas magavat poissi. Jagger oli eelmisel päeval alasti magama läinud ja öö jooksul oli voodis niivõrd tuuseldanud, et tekk vaid hädavaevu kattis poisi uhke koha ära. Noormees nohises rahulikult edasi, olles teadmatuses kellegi juuresolekust. Zyron muigas endamisi ja imetles teda korra. Hetke pärast läks ta vaikselt poisi juurde ja istus voodile. Lõpuks pikali minnes, pani käe ümber noormehe keha, lamades seal temaga koos. Ta isegi sulges silmad, pikutades. Jagger võttis juba automaatselt läbi une tüdruku kaissu.
Pärast kahtekümmend kolme minutit tegi poiss silmad lahti, vaadates paar minutit lage ning lõpuks aru saades, et keegi tema kõrval on. Ta pööras oma näo tüdruku poole ja muigas uniselt, nähes tuttavat nägu enda vastas.
Tüdruk tõstis pea ja vaatas poissi, ise ka muiates. „Tere õhtust.“
Jagger kortsutas kulme ja keeras ennast rohkem tüdruku poole „Millal sina siia said?“
„Ma tulin natuke aega tagasi… Ma ei tahtnud sind üles äratada.“ Ta muiatas ning vaatas poisi silmi.
„No… Ma olen rõõmus, et sa tulid.“ Ta tegi neiu huultele pehme musi.
Zy silitas käega poisi selja peal olevat nahka. „Kas sa alati magad paljalt?“
Poiss vaatas ennast korra ja siis tõmbas teki rohkem peale ning muiatas. „Ainult siis, kui paha tuju või kui ma olen just sinuga seksinud.“
„Seda teist ma juba tean jah,“ tüdruk muigas ja läks talle rohkem enda kehaga vastu „Vabanda, et ma eile tujukas olin.“
Jagger mühatas ja vangutas pead. „Ma olin see pahur ja tujukas… rikkusin sinu tuju ka ära.“ Ta võttis tüdruku haigest käest kinni ja vaatas seda, tehes haigele kohale musi. „Mis sellega siis juhtus?“
Zy hingas sügavalt välja ja veas pilgu alla. „…Carla*…See oli lihtsalt üks arusaamatus.“
„Aga ta tegi sulle ikka haiget… Siis see ei ole ’lihtsalt arusaamatus’“ Ta vaatas nüüd tüdruku nägu.
„Ma selle peale panin käega talle näkku… Seega olukord on võrdne.“ Ta ohkas ja viis pilgu uuesti poisi silmadesse.
„That’s my girl,“ muigas poiss laialt ja tüdruk muhatas „Aga mulle ei meeldi, et sind nii koheldakse.“
Neiu hammustas õrnalt huulde. „Ma olen harjunud juba.“
Jagger mühatas ning ütles karmilt ja nõudvalt „Ei, sa ei tohi lubada endaga nii käituda ja veel vähem sellega ära harjuda. Palun seisa enda eest rohkem välja ja näita neile bitchidele kohad kätte.“
„Ma näitangi… Sa ei kujuta ette mitu korda on mind direktori juurde kutsutud sellepärast… Aga nüüd on seda bitchimist rohkem,“ ta muigas õrnalt „Sinu pärast… Aga nad on juba enne tüli alustamist kaotanud, sest sind nad endale ei saa.“
Poiss kortsutas kulme. „Minu pärast? Et sind sõimatakse, koheldakse halvasti, tehakse haiget minu pärast?“ Ta tundis end nüüd süüdi ja halvasti.
Tüdruk mõtles, et ta ei mõelnud seda nii aga nüüd ta soovis, et ta poleks midagi öelnud. „Mh… Nad on lihtsalt kadedad… Sa pole milleski süüdi. See oli üle pika aja esimene kord. Mul lähiminevikus pole mingit suurt konflikti olnud tüdrukutega… ära nüüd..“ püüdis ta teda veenda süüd endalt ära võtma. Ta ohkas ning vaatas poisi nägu murelikult, ega osanud enam midagi muud öelda.
„Järgmine kord ütled mulle kohe, kui midagi sellist uuesti juhtub… said aru?“ ütles poiss, vaadates teist tõsise ja range pilguga.
Zyron küsis tõsise näoga vastu „Mida sa teed siis?“
Jagger vaikis natuke ja tundus nagu ta mõtleks. „Ma ei lööks elusees tüdrukut, kui sa seda mõtled.“
„Ei mõtle… Aga mida siin teha saab?“
„Neile mõistus pähe rääkida või ähvardada,“ ta kehitas õlgu.
Neid ohkas. „Okei. Teatan sind.. Aga räägime nüüd millegist muust.“
Poiss muigas sellepeale. „Millest sa siis rääkida soovid?“
„Mida me täna teeme?“ ta uuris poisi nägu.
Teine kehitas õlgu. „Ma ei tea, mul mõtteid pole.“
„Ma pidin ju ükskord päeva kava välja mõtlema.“
„No siis ongi sinu kord.“
„Aga mul on välja mõeldud, kuid praegu võime siin koos lamada veel.“
„Aga mis sa siis välja mõtlesid?“ Poiss vaatas tema valget palet.
„Me võiksime piknikku pidada ja võib-olla ka telkida kuskil. Vaid kahekesi.“ Ta muigas ja vaatas poisi tõmmut nägu, oodates vastust.
„Telkimiseks on vast liiga külm veel aga seda jõuab ka… Muidu piknik on hea mõte.“ Ta muiatas.
„Aga kiiret pole kuskile,“ muigas ka tüdruk.
„Mis see kell üldse on?“ Ta võttis öökapilt oma telefoni ja vaatas kella. „Pool üks juba… siis küll palju aega jäänud pole.“
Tüdruk keeras end selili ja pani käe oma pea alla, muiates. „Sa võid riidesse panna siis.“
Ka poiss muigas ning ütles „Okei.“ Ta võttis endalt teki pealt ära ning läks jalgu lohistades oma sahtlite juurde, otsides sealt riideid.
Neiu pööras ennast küljega poisi poole ning toetas pea käele, jälgides poisi igat keha kumerust ja lihast, kui skulptuuri. Ta hammustas huulde ja muigas endamisi.
Jagger tõmbas endale bokserid jalga ja vaatas korra seljataga olevat tüdrukut, leides ta ennast imetlemas. Poiss muigas ning ütles „Väga põnev.“ Ta võttis oma teksad ja hakkas neid jalga panema.
„On… Kas sul ei oleks siis kui mina riietaks ennast?“ ta muigas ning jälgis poissi endiselt.
Noormees sai endale teksad jalga ning võttis T-särgi, samal ajal mõeldes. Ta pööras ennast uuesti tüdruku poole. „On…“ ta tõmbas endale särgi selga „aga seda eriti tihti ei näe.“
„Kõik on alles veel ees.“
Poiss muhatas. „Eks ma jään siis ootama… Aga mis me sinna piknikule kaasa võtame?“
„Korvi, teki, toidu ja iseendi.“ Tüdruk muigas ning ringutas end, selili voodi peal olles.
„Ja kuhu me läheme?“ Noormees kõndis voodi juurde, ronis tüdruku peale, olles nagu sült ta peal, ise itsitades.
„Ehm…“ neiu vaatas noorukit enda peal „ma mõtlesin… sinna samma, kus mul meeldib käia.“
„Hea mõte.“ Olles plankingu asendis tüdruku peal, liigutas poiss end edasi tagasi.
Kuid Zyron tundis end sellest ebamugavalt. „Ma pole põrand.“
Jagger keeras end lõpuks ta pealt maha ning vaatas tema nüüd tuuseldatud riideid ja muigas. „Mind ei huvita mis asi sa oled, kuid sa oled minu.“
Neiu hingas sügavalt välja, sulges silmad ja jäi sinna endiselt lamama.
Poiss jälgis tema näojooni ning torkis sõrmega korraks ta külge.
Tüdruku keha nõksatus refleksina, ta tegi silmad lahti ning vaatas poissi. „Mhh?“
„Mis magad nüüd?“ Nüüd torkimise asemel, silitas tema külge sama sõrmega.
„Ma ei maga. Ma mõtlen.“
„Millest?“
„Tulevikust.“ Tüdruk kehitas õlgu.
„Nii… soovid lähemalt rääkida?“ Poiss endiselt vaatas teda.
Zy muhatas ja viis pilgu lakke. „Seda on nii imelik kõvasti välja öelda…“
„Nähh… ütle ikka, ei ole see midagi imelikku,“ poiss muigas oma vastupandamatut põselohkudega muiet.
„Noo… Mõtlesin, et mis pärast kooli toimub… Ja kui kauaks me kokku jääme… Ja sellest, et väike Jagger oleks üli nunnu,“ ta turtsatas „Tavaliselt ma ei mõtle nii naiselikkudest asjadest.“
„No… Mina kavatsen sinuga jääda kokku nii kaua kuni sa must lahti ütled, ja kui tuleb õige aeg, siis saab ka selle väikse Jaggeri muretseda.“ Ta muigas ning imetles neiu sinakas-rohelisi silmi.
„See kõik on nii imelik… Nagu poleks päris.“
„Aga on.“ Poiss mühatas.
„Jah.“ Tüdruk keeras end külili poisi poole ja uuris ta nägu, endamisi muiates.
„Läheks teeks selle pikniku ära, sest mul kõht tühi.“
„Okei,“ tüdruk tõusis püsti ja ringutas ennast „Kas teeme ise mingid võileivad või käime poes?“
„Ma ei tea… Ma eriti teha ei viitsi, võime poodi minna kui tahad.“ Ta vaatas tüdrukut vastust oodates.
„Okei aga mingeid puuvilju sul on äkki juba olemas mida kaasa võtta?“
„Pfft… Puuvilju siin, nalja teed või? Siin majapidamises ei leidu midagi tervislikku.“ Ta irvitas.
Tüdruk naeris korra. „No siis ostame neid ka.“

____
* Carla - See tüdruk, kes oli staadionil Zyroniga õiendanud ja hiljem riietusruumis.
Täna sain siis kirjutada jälle rahulikult : )

No leppisidki suht kohe ära aga kui kauaks õnne jätkub?