Salapärane poiss 5. (14)

Poiss vaatas järsult maha. " Ma... mu nimi on..
"Ah ei, sa ei pea seda teadma."
"Miks?" küsisin ma.
"Mul on veider nimi."
Ma ohkasin ja ütlesin. "Sa ära karda, ma ei hakka naerma ega midagi sellist."
Poiss vaatas minu peale. Mu nimi on Kevin.
"Päris veider nimi sul ikka.hmmm Kevin. See pole ju üldse veider. kust sa võtsid, et see sul veider nimi on?"
Poiss naeratas, tõusis püsti ja sammus kamina poole.
"See pole mu päris nimi."
Ta pööras ümber ja ütles. "Mu nimi on Qwaller."
Ma imestasin. "Esimest korda elus kuulen sellist nime."
"Ma pole eestist pärit."
"Kust siis?" küsisin ma uudishimulikult.
Poiss kõndis jälle akna poole ja ütles. "Ei kusagilt."
Kass kõndis poisi poole. Ta võttis kassi sülle, ja silitas teda. Poiss vaatas jälle tüdrukut. "Sa oled väga kaunis."
Ma punastasin kuid ei öelnud midagi.
Ta kõndis minu poole ja pani kassi mulle sülle. Ta katsus mu nägu. Käed olid tal jää külmad. Ma võtsin ta käe enda näo pealt ära ja ütlesin. "Sul on liiga külmad käed."
Ta naeratas korraks ja vaatas mulle sügavale silma. Silma sisse. Mu süda hakkas vaikselt taguma. Ta oli nii lummav. Nii ilus poiss. Ma sulasin lihtsalt. Ta tõstis mu käe ja suudles seda ja pani õrnalt kassi peale. Ta tõusis püsti ja kõndis toast välja.
Ma ei öelnud midagi. Ma olin armunud. Sõna otseses mõttes. Ma tahtsin, et ta tagasi tuleks aga ma ei kutsunud teda ega midagi. Ma panin silmad kinni ja jäin tukkuma.
Järgmisel päeval ma ärkasin. Toas oli nii hele. Päike paistis tuppa ja oli näha kuidas tolm õhus lendab. See oli isegi ilus. Mul oli vetsu häda ning ma tõusin, et otsida vetsuruumi. Läksin sellest suurest toast välja ning olin koridoris. Ma vaikselt kõndisin seal ja nägin suurt peeglit. Peegli raam oli nii ilus ja kuninglik. Ma vaatasin ennast peeglisse ja naeratasin. Edasi ma otsisin vetsu ruumi ja pärast ka leidsingi. Kui käisin ära tulin sealt välja ja uurisin ringi. Järsku kostis mu tagant hääl. "Hommikust."
Ma ehmatasin. "Ishand ma oleks infarkti saanud." Poiss naeratas.
"Tule kööki. Teen sulle kohvi." Me kõndisime kööki ja sõime hommikusööki. Ma vaatasin kuidas ta sööb ja see oli nii nunnu. Ma naeratasin koguaeg.
"Noh, mida sa naerad koguaeg?" naeratas poiss.
"Ei midagi."
Poiss tõusis, võttis mu käest kinni ja tõmbas mind toolilt püsti nii, et ma tema vastu koperdasin. Ta viis mu koridori, peegli juurde. Poiss võttis kammi ja hakkas mu juukseid aeglaselt kammima. Ishand kui armas see oli. Ta tegi mulle patsi.
"Noh, meeldib?" küsis poiss.
Ma naeratasin ja ütlesin, et ta on nii nunnu. Poiss keeras mind ümber ja vaatas oma nunnude silmadega .

Autori kommentaar »