Kes on Kes! (2)

Kaldun arvama, et enamus inimesi ei saa aru, kes on emod, kes scenester'id või goodid. Mõnel on neid raske eristada. Kahju küll, et inimesed, kes teistest erineda tahavad, ei suuda seda ikkagi teha. Ainuüksi selle pärast, et neid samastatakse mõne teise subkultuuriga. Ja teeme kohe selgeks, et need kolm subkultuuri pole ainsad, millest on inimestel raske aru saada.


Ütleme kohe ära, et see algne emo mood kadus sajandivahetusel üldse. Meie teame emosid, kui maailma eest musta tuka taha peituvaid, kitsaid (tavaliselt musti) pükse ja kitsast sviitrit kandvaid tüüpe. Enam ei pea emodel olema retro stiilis ja kulunud välimusega riideid. Tihti on nii, et nende pluusid on triibulised. Jalas on neil enamasti tennised või ketsid.

Jah, emod on kõigi arvates enesevigastajad ja suitsiidile kalduvad. Toonitan, et mitte kõik emod ei ole sellised. Leidub loomulikult ka neid, kes end hea meelega lõiguvad. Kuna tänapäeval saab iga inimene, kellel on kasvõi üks emo subkultuuri tunnus, endale emosildi külge, siis pole midagi imestada. Tihti on selleks tunnuseks ainult see, et inimene on introvertne ning uueks soenguks valinud mustad juuksed paksu tukaga. Loomulikult on selline üldistamine täiesti väärakas. (Sorry, kui see solvav oli.) Jah, emod on tihti kurvameelsed, aga kes meist siis vahetevahel kurb ei oleks.




Hoopis teine lugu on scene kid'idega. Nende soengud on tihti värvikamad. Värvikamad on ka nende riided. Nad käivad moega kaasas ning tihti võib näha neid naeratamas. Tõsimeelsed emod kardavad, et tänu scenester'idele on emo subkultuur välja suremas. Kui emod kuulavad põhiliselt emo-muusikat, (Poolenisti karjuv emotsionaalne vokaal, lihtsakoelised sõnad, kiire trumm.) siis scene kid'id kuulavad ka natukene teistsugust muusikat. Pole välistatud ka see, et nad kuulavad electronicat a la Jeffree Star.

Goodid šokeerivad maailma oma välimuse ja olemusega. Nemad kuulavad enamasti metalit ja gootit. Riietuses domineerib must, tihti lisatakse sellele punast. Ka meik on omanäoline. Selleski on domineerivad toonid must ja punane, tihti ka valge. Paljudel gootidel on valge nahk. Näol saavutatakse see tihti puudri abiga.



Ka gootide juuksed on mustad, aga nende soengud on tavaliselt pikemad. Enamasti pole neil ka paksu tukka, mille taha peituda. Tihti on ära kitkutud ka kulmud, mis siis ise soovitud kujuga joonistatakse või üldse joonistamata jäetakse.

Goodid pole kurjad ja mitte kõik neist ei tegele satanismiga. Samuti pole nad kurvameelsed. Tihti on nad just rõõmsad. Nende teosed aga võivad olla melanhoolsed ja sünged.

Riietuse juurde kuulub palju võrku, pitsi. Korsett tundub olevat kohustuslik element. Tihti on neil jalas platvormsaapad. Värvidest leiavad kasutust veel lilla, roheline ja sinine. Loomulikult nende tumedamad varjundid, mitte erksad toonid. Loomulikult käivad riietuse juurde igasugused ketid ja neetidega rihmad, käepaelad jne.

Gootilik stiil sai alguse juba 70ndate lõpus Saksamaal. Laiema tuntuse sai see post-pungi levikuga 80ndate alguses. Sellest ajast saadik on subkultuur arenenud ja arenenud. Pole siis midagi imestada, et goote on igasuguseid. Loomulikult on kõige uuemaks terminiks electro-goth, mida ei taheta eriti veel kasutada. Kui teate bände nagu Jesus On Extasy ja Dope Stars Inc., siis saate ka aru, mida electro-goth tähendab.

Kahtlen, et see siin midagi parandab, aga võib-olla saab mõni aru, mis on mis. Ma tõesti kahtlen selles ka ise. Samas võib mõne subkultuuri esindaja kommentaar asja võib-olla veelgi paremini selgitada...