Kui ma oleksin draakonikomm (9)

Kui ma oleksin draakonikomm, oleks ma roosas pakis, aga rohelise ümbrisega. Kui keegi mu vihaseks ajaks, sööksin ma ta ära. Seda teeksin ma harva, kuna keegi ei näksiks mu närve.
Ühel päeval, kui ma järjekordselt magama läksin, tuli minu juurde mingi roosa komm. Roosa ikka ei oleks ju.. mõtlesin ma. Siis ütles see roosa komm: "Kuule.. Ma mõtlesin, et õues on nii õudne, äkki võin sinu kaisus magada?" Gaad.. pobisisesin vaikselt. "okk" oli mu vastus. Kui kõik magasid, olin mina ikka veel üleval. Aknad krigisesid, nagu tahaksid need eest ära tulla. Järksu kuulsin põranda naginat. Mul endal hakkas juba jänes püksi pugema, vähemalt ma tundsin midagi karvast.. Siis tuli uks lahti. Ma värisesin, siis tuli mulle roosa komm meelde. Ajasin ta üles. "Midaaa.. Mis sa tahad, kell on palju, ma olen väss.." käratas mulle roosa komm. "Teadsa, ma kardan. Jh, uskumatu, aga ma kardan. Ma tundsin midagi karvast püksis, arvatavasti jänes, ja siis veel kuulsin põranda naginat ja mulle tundus , et uks läks lahti.." ütlesin häbenedes. Roosa komm oli tumm, ta vaatas suurte silmadega värisedes ukse poole. "Mida?" küsisin mina. kuid siis nägin ka ise: mingi suur suur karvane rõve elukas jõllitas meid ukse pealt. "VÄÄKSSSS." Lõugasime koos. "Nüüd ma tean mis tunne on, kui keegi tugevam ja suurem sind hirmutab, enne ma seda ei tednud, selle pärast nii õiendasin ja söömisega ähvardasin!!" Siis läks järsku tuli põlema. Karvast elukat enam ei olnudki. Oli ainult 15 kihistavad roosat kommi. "Te mängisite... Mingit koletist ei olnudki!" ütlesin ma. "Jah, luba nüüd, et sa enam pole nii vastik!!" ütlesid roosad kommid. "Okk, sain oma õppetunni kätte. Ma olen edaspidi normaalne." ütlesin.
Nii saingi oma õppetunni kätte.

Autori kommentaar »