Avastamas oma annet ... (2)

Ma peitsin ennast ühe kõrgema põõsa taha, kust avanes mulle hea ülevaade võlurist ja tema õpilasest. Ma kuulasin hoolikalt nende juttu pealt. Võlur ütles:"Alustame kõigepealt soojendusharjutustest, nagu mulle meeldib neid kutsuda (naeratab poisile). Esimeseks tahan ma, et sa kordaksid kõiki sõnu minu järgi ... ja korralikult! Ja ära puterda ega kokuta!"
Õpilane vastas:"Ma üritan!"
Võlur sõnas:"Nii ... ma tahan et sa lausuksid sellised sõnad nagu ...
Lorem tenebras depellere,
ut in lucem reponat,
quod fiebat modo
passus sum ab magica.
Ja kui sa tahad et see ka toimiks siis mõtle seda südamega.
Õpilane kordab sõnu tema järgi, kuid leek lahvatas ainult hetkeks ja siis kustus taas.
Võlur ütles:"Tubli! Järgmised korrad peaksid juba lihtsamad olema!"
Nii harjutasid nad seda loitsu kaua, kuni lõpuks suutis õpilane seda juba nii kaua hoida, et sai selle ise ära lõpetada.
Võlur lausus õpilasele:"Kui tahad lõpetada loitsu, siis pead lihtsalt ütlema "Finis!""
Ma jälgisin neid pinksalt, et saaksin seda ka ise järgi proovida. Mul oli õnneks hea mälu, nii et ladinakeelsed sõnad jäid hõlpsasti meelde.
Peale natuke pikemat pausi andis võlur oma õpilasele ühe asja, ta sosistas talle vaikselt kõrva:"Kui sa ütled sõnad "Quid edas cupis tangit animum mutant."Siis saad ükskõik mille muuta söögiks mida ihaldad. Proovi! (naeratab julgustavalt poisile)
Ta prooviski ja otsekohe muutus kivike jäätiseks. Ta hakkas näljaselt jäätist limpsima. Jälgisin seda ja avastasin, et minulgi on kõht tühi. Jooksin sööma, jättes seljataha võluri ja õpilase vestluse.
Järgmisel päeval, kui olin just sulgenud oma toa ukse ja teele asunud põrkasin kokku sama võluriga keda eile jälgisin. Ma vabandasin. Ta haaras mu käest ja lausus:"Milline võluvägi! Oh sa juudas küll! Sinust saab minu teine õpilane!"Ta haaras mind käest tõmmates sinna sama põõsa juurde, kus ootas ta õpilane nr. 1. Ta tutvustas meid, sain teada et ta nimi on Diedrich, ta tutvus ka minu nimega - Claudia. Saime hästi läbi. Ma olin selles maagias ja võlukunstis üpriski hea. Ma sain lisaks endale ka terve kastitäie paberilipikuid, kuhu oli kirjutatud vähem tuntud loitse. Tähtsamad olid ka seal muidugi, kuid need olid muidugi ju peas. Mu lemmikuks kujunes lendamisloits:
"Libet volare,
sed solum ales
vocabulary caelum screen."
Veel meeldis mulle nähtamatus loits (lisaks sellele kaitses see müra ja varjude tekitamise eest):
"Fac mihi invisibilis in medium,
Nolo quo se ostendere.
Custodi me a maiore strepitu et figura,
Ego potest esse causa per accidens."
Aastate pärast sai ka minust võlur, olin selle ande avastanud ainult tänu heale kuulamis oskusele.

Autori kommentaar »