What it means to be a star? (2)

Väljusin konserdisaalist ja koheselt sukeldusin ma rahvamassi. Õnneks olid mul ka mu ihukaitsjad. Kõik tahtsid autogrammi, kuid ma kiirustasin oma limusiini poole. Lärm oli suur, sest kõik tahtsid mind näha. Ma liikusin kiire tempoga. Lõpuks hakkas ka mu limusiin paistma. Ma kõndisin sirge seljaga autoni. Autojuht avas ukse ja ma istusin sisse. Auto hakkas kiiresti sõitma. Kohale jõudes, vaatasin esimese asjana kohe oma kõned üle. Kõigest 6 inimest olid helistanud. Helistasin neile kiiresti tagasi. Peale seda olin ma kurb, sest homme pidin ma plaati minema salvestama. Milleks kulub palju aega ... .
Järgmisel päeval ärkasin varakult, nii umbes kell kuus. Ma riietusin, siis sõin ja pesin veel end. Ja olingi valmis stuudiosse sõitma. Jõudsin kella seitsmeks kohale ja kohe hakkasin laulma. Kokku kestis see jama 5 tundi ja 42 minutit. Kohe sain uue kõne, kus selgitati, et pean esimese lennuga Austraaliasse sõitma, kus pean kontserdi andma. Uurisin lennukiaegu ja avastasin et järgmine lend läheb poole tunni pärast. Õnneks olid mul asjad juba pakitud ja sain koheselt lennukile minna. Lennukis olin ma esimeses klassis. Mind koheldi hästi. Lend kestis kaua, nii et ma pidin tingimata minema lennu ajal vähemalt 1 kord WC'sse. Ma läksingi. Teepeal aga pani üks reisija mulle jala ette ja ma koperdasin. Ma kirusin juba seda meest mõtteis, õnneks ma seda välja ei öelnud ( see oleks kohutavalt mu mainet rikkunud ). Ma ajasin selja sirgu ja kõndisin rahulikult tagasi vaatamata WC poole, kuid see mees, ta lihtsalt ei suutnud mind rahule jätta. Ta haaras oma käega oma noa järele ja püüdis mind tappa, kuid õnneks tulid mu ihukaitsjad appi ja viisid ta ära. Ohkasin. Staar olla on ikka raske. Kõik üriatavad sind tappa, vahet pole kas suure rahvamassiga peale surudes või üksi noaga.

Autori kommentaar »