Mina ja mu perekond ... (0)
"Elizabeth, tule korra siia!"sõnas ema mulle köögist. Läksingi siis sinna ja nägin et terve mu pere istus köögilaua taga. Ma võtsin istet. "Mida ma jälle tegin?"küsisin ma igavlevalt. "Midagi ... ainult, et ..."vastas ema. "Mida??"küsisin ma järsku emalt. "Seda on tead noh raske öelda ... me siin isaga mõtlesime, et ... " ütles ema. Isa võttis üle:"Me mõtlesime, et me ... ." Vaikus venis pikaks. Ma silmitsesin teravalt oma vanemaid. Ema kandis oma tavapäraseid riideid ehk siis helesinist t-särki, suvist lillelist seelikut ja jalas plätusid. Ta silmad olid heledates toonides värvitud, nagu ta põsedki. Ainult et ta silmade all olid kotid, ja ta oli üldse kuidagi väsinud ilmega. Mu väikevend niheles, arvatavasti oli tal igav. Ma vaatasin nüüd isa. Ta oli ka väga väsinud ilmega, arvatavasti selle asja pärast, mida nad mulle seletada üritavad. Vend oli teistest hoopis erinev. Tal oli lihtsalt igav, ta polnud väsinud, vastupidi ta oleks praegu tahtnud ringi joosta ja kulli mängida.Lõpuks vaikus katkestati ja vend sõnas:"Emme? Kas ma võin õue minna? Mul on igav ... Bethi? Kas tuled ka?" Vastasin lühidalt:"Jah." Ma läksin koos vennaga õue ja jätsin oma vanemad tuppa istuma...
Autori kommentaar »
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid