Viimased sõnad (2)

Olid kord 2 tüdrukut, üks mõnitas kogu aeg teist. Päevast päeva kuulis solvatud tüdruk talle mõeldud roppe sõnu. OIi klassiekskursioon, nõrgem teadis et teda hakatakse jälle mõnitama. Kuid õpetaja käsikis tal kaasa tulla, ükskõik kui väga tüdruk ka ei palunud. Natukese aja pärast hakkas ülbel tüdrukul ja tema kambal igav ja jälle hakkasid nad talle ütlema kõige koledamaid asju mida on võimalik. Lõpuks jätsid nad järele. Pikka aega oli vaikus ja ülbem tüdruk mõtles oma tegude üle järele, kas tema tahaks, et talle selliseid asju öeldakse. Ta ei teadnud kas see oleks ikka õige tegu andeks paluda, mida siis teised temast arvaksid, kuid ta otsustas proovida. Ta avas suu et andeks paluda kõige eest mis ta teinud oli, sõpradeks hakata. Ja siis järsku, käis kohtutav mürin, oli kohutav avarii. Üks inimene oli surnud. Ning tüdruku viimasteks kuuldud sõnadeks olid ma vihkan sind, #!?!#. Ta oli surnud. Ning ta ei kuulnudki sõnu mis olid plaanitud. Ta jäi igaveseks teadma et teda oli vihatud. Igaveseks.