Seiklused algavad (3)

Lugu räägib tüdrukust kelle nimi on Emma. Ta elab metsaservas väikeses majakeses. Jutt on mina vormis.

11. mai

Istusin riidekapi ees ja valisin mida selga panna. Koos tänasega on vaid viis päeva veel koolis käia. Reedel on õnneks aktus ka ja lühendatud tunnid.
Matemaatika tunnis sain täna nelja ja kehalises kolme. Polegi eriti hull. Kui kool läbi sörgin vaikselt kodu poole, seljas vaid T - särk. Poole tee peal näen väikest musta kutsikat rentslit nuuskimas, koer vaatab korraks minu poole ja uriseb. ''Rahu, ma ei taha sulle halba''. Koer pöörab pilgu rentslisse tagasi.

Kodus:
Ema : ''Kus sa nii kaua olid, su tunnid lõppesid tund aega tagasi!''
Mina : ''Kodutee peal olin''. Teen ükskõikse näo ja lähen trepist alla keldrisse kus asub minu tuba.
Öösel:
Ärkan krõbina peale üles. Vaatan ringi kuni silmad pimedusega harjuvad. Krõbin jätkub kuid toas pole kedagi näha. Hiilin siis trepist üles. Köögi pärandal istub mu ema kes kõneleb kellegi kummalisega. Ajan kõrvad kikki et kuulda millest nad räägivad.
Ema : ''See peab juhtuma täna õhtul, Emma läks juba magama. Palun Pete.''
Ah et võõra nimi on Pete ja mina juba magan.No kenake lugu küll. Muigan endamisi ja kuulan edasi.Too võõras tõstab pilgu, vaatab mu emale sügavalt silma ja lausub ''Hea küll, kuid sa ei lähe kauaks. S ei saa oma tütart kauaks üksi jätta. Pealegi on seal ohtlik ja ma ei usu et sa Daniel'ile meeldid.''
Ema : ''Jah ma tulen homme hommikuks tagasi. Jää igaks juhuks siia ja valva Emma't.''
Alles nüüd märkan ma raamatut mis nende vahel lahtiselt lebab. Ema tõmbab hinge ja puudutab raamatut misjärel ta haihtub.

Mees võtab raamatu kätte ja hakkab seda endale mantli alla panema kui...

Autori kommentaar »