Teadmatus 1-10 osa.

Vaatamisi: 448

1. OSA.
"Heleri nädalavahetuse on üks paaarty minu juures tule kaa! Kavas on nagu alati.. keerutada pudelit vaadata õudukaid, süüa ja eks ikka ka peamine..: ALKO!"
Ütles Hants Helerile, kes äsja toppis keemia õpikuid kotti. Heleri ohkab ja ütleb: "Sa ju tead, et ma ei ole selline jota nagu teie, mul pole ju seal erilist midagi kui mingis alkoholihaisus õudukaid vaadata!"
Hants purskas naerma. Heleri ei teinud sellest väljagi ja tõmbas oma koolikoti selga, Hants naeris siiamaani.
"Nu mis sulle nüüd nalja teeb?"
küsis trotsides Heleri, kes seadis sammud garderoobi poole, Hants tema järel.
"No.. kui loogiliselt mõelda, eelmisel korral sa juba hakkasid ka alkot mekkima.. teab mis nüüd on.. äkki jood terve meie alkovaru tühjaks.."
"ja siis ma ropsisin terve öö peldikupotis, ja järgmine päev olid mul kodused tööd tegemata, sain matas kahe, mida ma ka kohe vastama pidin minema oma vabast ajast! Geniaalne!"
Katkestas Heleri tema lauset.
"No.. ega meie ju ei käinud sulle peale, et sa seda ühte ainsat džinni pudelit korra maitseksid ja siis tervelt 2 pudelit otsa jõid veel sellele!"
Heleri oli jõudnud tüdrukute garderoobi, Hants endiselt tema sabas.
"Aga sellegipoolest.. maitea miks te üldse mulle andsite need pudelid ahh??"
Tõstis juba Heleri tooni.
"Mäller sul jah! Ise käisid peale, et kui me rohkem ei anna, siis sa hakkad striptiisi tegema.. Okei, järgmine kord kui küsid, me ei anna, laseme sul strippida!"
Ütles Hants ja pistis jälle naerma.
"Ahhh, miks te mulle sellest ennem ei rääkinud??"
Hants naeris siiamaani. Saanud jope selga, läks Heleri garderoobist välja, Hants endiselt tema sabarakk, kes oli juba vahepeal naermise lõpetanud, kui nägi, et Heleri pole kuigi heas tujus.
"Õu kuule sorri, et me ei rääkinud, lihtsalt, me ei tahtnud, et sa teaksid, mis sa purjusoleku ajal seal tegid, pole ju lahe teada, kui sa olid purjus ja ma ei tea.. strippasid, või amelesid kellegil kaelas!"
Üritas Hants Heleriga jutule saada. Äkkiliselt jäi Heleri seisma ennem koolimaja õueuste ees, ja käratas: "Midaaaaa? Ma amelesin ka veeel vää?"
"Äääm.. mitte päris.." Ütles Hants kokutades, vaadates Heleri kurja pilku "no peale seda kui sa veel džinnipudeleid nõudsid, ennem strippama ähvardamist, ütlesid sa, et kui me sulle pudeleid ei anna lähed sa Jossule kaela, kes parasjagu diivanil kainestus, ja me ei uskunud seda algul, aga seda sa ka tegid, Liisa ja Pille tõmbasid su eemale temast. Jossu ise ei tea sest midagi, ta magas nagu nott. Ja siis ähvardasid sa strippida, siis me ka andsime sulle selle džinnika, muidu oleksid veel strippima ka hakanud.."
Heleri oli juba selle jutu aja sees ennast kellatädi laua kõrval olevale pingile istuma ajanud ja imestusest vahtinud koolimaja kappide kõrval olevat prügikasti.
"Kas ma olin tõesti selline.. nagu mingi.. maitea.. mingi kuradima prosta! Õõõh, ma ei joo enam neveeeeer!"
Hants, kes oli ka pingile istuma sättinud ütles: "Kuule, see oli alles esimene kord.. ja me kõik oleme esimese purjusoleku ajal midagi hullu teinud..!"
"Oh really? Mida sina siis tegid huvitav?"
"Oo.. ma parem ei räägigi!" Ütles Hants muiates.
"Okei ma pean minema, kell kohe heliseb, üks tund on veel ja siis saab koju!"
Hants lendas pingilt püsti ja seadis sammud klassi poole, öeldes :"Tšau, näeme millalgil!"
Kätriin lehvitas temalegi, mõeldes samal ajal mida küll hullemat Hants temast tegi. Ta teadis ainult, et Pille oli oma esimese purjusoleku järel ennast poolpaljaks koorinud ja mööda raudteed ringi jooksnud, ennem kui poIitsei ta kätte sai, ja kainestusmajja viis. Teised olid minema jooksnud, kartes ise ka vahele jääda. Jõudes koolimaja uksest välja, kuulis ta ka koolikella. Kell oli äsja tundi läinud.
Kooliõuel oli näha Kätut, kes äsja Miku´ga seal miilustas. Kätu oli Heleri parim sõber, ja Mikk on Kätu poiss.
"Heii sina!"
Hüüatas Heleri, kõndides noorpaari poole, siis aga sosistasid omavahel midagi Kätu ja Mikk. Tegid suudluse ja Mikk läks oma teed, koolimaja vastas olevasse bussikasse, lehvitades samal ajal nii mulle kui ka Kätule. Mikk oli tumedapäine 17- aastane poiss, kes käis alati stiiliga kaasas, ja n olnud juba Kätu poiss 3 aastat.
"Tšauuu Hellu!"
Heleri lehvitas Kätule.
"Kus sa küll olid, ma juba 7 minutit olen sind oodanud, sa pidid kohe tulema ju kui kell helises!" Ütles Kätu naerdes.
"Ahh, Hants kutsus mind oma järjekordsele party´le!"
"Ee.. Hellu.. ära parem mine sa.." "Jah ma tean mida ma eelmine kord tegin, Hants rääkis mulle sellest..!" katkestas Heleri Kätu lauset, tusaselt. ja samas vihaselt, et miks tema parim sõbranna, kes oli ka peol viibinud pole midagi talle sellest rääkinud.
Sõbrannad liikusid bussipeatusest mööda, pargi poole, sealt kulges ka kodutee. Mikk oli juba vahepeal bussile saanud, kuna bussikas näha teda ei olnud.


2. OSA.


Kätu ja Heleri olid muidu ise majanaabrid, Heleri kolis Middleshoffi´is väikesesse linnaossa kui ta oli 9-aastane, seoses isa uue, ja parema töökoha saamisega, praeguseks on Heleri 15- aastane tüdruk. Kätu on aga elanud sünnist saati Middleshoff´is ja tema on 16- aastane.
"Kuule sul raha on kaasas?" küsis Heleri kätult, kobades samal ajal oma püksitaskutes.
"Kle vist on jah, kahekümneviiekas ja sendipuru, mis siis?" küsis Kätu.
"Eihh ma niisama, mul on ilge šokolaadi isu, tahaks Twix´i saada, põikame R-kioskist ka läbi!" Ütles Heleri ükskõikselt, ja oli juba vahepeal leidnud, enda taskust kümneka ja sente.
"No davai!!" ütles Kätu, "ma pole ka kaua saanud krõpsu, olin terve suve krõpsuvaba dieedil! Nüüd on hea vaheldus üks osta.."
Tüdrukud kõndisid putka poole.
"Ja kas mõjus ka?" küsis Heleri pool naerdes.
"No.. Igastahes, juurde ma ei võtnud, veits alla läks!" lausus Kätu.
"Kuule, sa pole üldse paks muideks!"
"Jajaaa, ära hakka ajama nohh, mingi sinivaala kaalus olen!"
Heleri, teadis, et pole mõttet Kätule vastu vaielda, kui too käis talle peale, et ta on sinivaala kaalus ja naeris omaette.
Heleri ja Kätu jõudsid putka ette, ning Heleri läks kohe müüja juurde, ilma vaatamatagi mis müükis on öeldes:"Tere, palun üks Twix!"
Müüjaks oli pontsakas vanatädi, kes pani Twix´i letile lausudes: "8.90.-" Heleri ulatas kümneka müüjale ja sai tagasi 1.10.- ning võttis ka oma Twix´i. Kätu silmitses siiamaani putkat läbi akna maiustuste poole peal, Heleri liikus tema poole ja küsis: "No mis sa nüüd ostad siis?"
"Ahh.. ma ei tea isegi.. vist krõpsupaki ja ühe nätsupaki! Mis sa ostsid?" Küsis Kätu, samal ajal pöördudes Heleri poole, nähes tal käe vahel Twix´i.
"Ahha.." pobises Kätu.
Kätu ostis endale hapukoore ja sibulamaitselise Lays´i krõpsupaki ja sinise Orbit´i nätsupaki.
Teel koju sõi Heleri oma ühe Twixi pulga ära, teise pistis taskusse, kuna oli isu täis saanud juba. Koju jõudes annab vennale.
"WOW, mul võiks ka nii kiiresti isu täis saada krõpsust!" ütles Kätu, kes oli just lõpetamas oma Lays´iga, olles ka vahepeal seda Helerile pakkunud, aga too seda ei tahtnud.
Heleri ja Kätu majad juba paistsid, nad jõudsid Heleri maja ette ja Kätu lausus:"Homme samal ajal siis! Tule MSNi, eks!" limpsides samal ajal oma krõpsust rasvaseid näppe, "Davaii!" Ütles Heleri Kätule ja lehvitas järgi, kuna too oli juba oma maja poole kõmpima hakanud.
Kui Heleri tuppa astus oli seal kõva poiste lärm. Heleri viskas koolikoti jalanõude peale ja võttis enda ketsidki jalast ära, ning suundus elutoa poole, kus see kisa ka tuli. Elutoas mängisid omavahel 2 poissi Playstation´it, kus sõitsid oma virtuaalautodega võidu. Üks poistest oli Heleri vend, 9-aastane Rainer ja teine oli tema venna sõber, 9-aastane Markus.
"Võtke vaiksemalt!" karjus Heleri üle nende röökimise.
"Aaah?" plahvatas Rainer, vaadates selja taha, tõstes pilgu suurelt telekaekraanilt ära, "ahh sina!" pobises Rainer õele.
"No kes siis veel?" ütles Heleri ja kõmpis trepist ülesse, olles juba vahepeal oma seljakoti ka võtnud. Selle ajaga oli juba tema vend Rainer kaotanud võidusõidu ja oli alt kuulda Markuse võiduhüüet.
Tuppa jõudnud, viskas Heleri seljakoti voodi peale, võttis voodi alt läpaka ja pani lauale ning käivitas. Senikaua kuni läpakas käivitus, vahetas Heleri oma kooliriided ära, pannes selga BartSimpsoni T-särgi ja lühikesed püksid. Ta tippis ka oma parooli läpakasse ja läks koolikoti kallale nuhkima, et vaadata kui palju homseks õppida on
"Alles kooli algus, õpetajad juba piinavad meid andes igas aines õppida.. lausa kekas tuli mingi kirjand kirjutada sportlase teemal, no shiisus küll!", pobises Heleri. Päevikus oli, homme 7 tundi ja neist 4 aines õppida, peale seda on veel Heleri´l võrkpallitrenn. Heleri viskas päeviku voodile, koti kõrvale ja roomas põlvili laua juurde, mille all oli väike puhvetikapp ja võttis sealt homsed vajalikud ained välja, visates õpikuid ja töövihikuid kordamööda voodisse. Voodis pani ta need ained, kus on vaja homseks õppida, ühte virna ja teised õpikud toppis ta kotti. Ning töövihikud ja õpikud mida tal homme vaja ei läinud pistis ta sahtlisse ja istus laua taha, läpakasse. Ning alustas MSNis juttu Kätuga.


3. OSA.


Õhtu jõudis kätte, Heleril oli õpitud oma neljas aines, Matas, Inkas, Keemias ja Füüsikas. Ta oli parasjagu köögis kui õueuksest astus sisse ema.
"Tereee!" kisendas ta üle maja.
Heleri kiirustas kohe koridori, "Tsauuu mamps!!" Nähes ema käes kahte suurt säästumarketi toidupoe kilekotti, krahmas ta emalt kohe ühe koti ja lohistas selle kööki tooli peale ning hakkas sealt asju välja võtma, selle aja sees jõudis ka ema oma toidumoona kotiga kööki ja küsis: "No kus Rainer siis on?"
Heleri, kes parasjagu ketšupipudelit välja tõstis lausus: "Ma ei tea, vist Markuse juures."
"Jumal küll, kell on ju juba 21:00 ja homme on kool, mida see poiss küll mõtleb?" ütles ema, ja jättes toidukoti toolile, ilma, et oleks sealt ühtegi asja välja võtnud, kiirustas ta jopetaskust telefoni võtma, et Rainer´ile helistada. Äkkiliselt hakkas elutoas Raineri telefon üürgama "bad boys, bad boys..!" Heleri ema kõmpis elutuppa ohates, ja leidis diivanipatjade vahelt Raineri mobla, ta katkestas ka kõne ära, sellega lõppes mobla üürgamine.
"No tore on!" pobises ema.
Ta hakkas vaatama Raineri moblast kontakte, lootes leida Markuse sealt, leidnud, tippis ta tema numbri enda mobiili ja tegi järjekordse helistamiskatse.
"Hallo!" kostis teisel pool telefonitoru lapsehääl.
"Tere, kas sina oled Markus?" küsis ema.
Vahepeal oli juba Heleri kõik asjad kottidest välja võtnud ja külmkappi toppinud, ning nüüd asus viinamarju mekkima köögilaua ääres, oodates, mil ema kõne lõpetab.
"Okei, headaega!" ütles Heleri ema ja kõmpis kööki, pannes mobla lauale.
"No on ikka poiss küll!" trotsis ema.
"Sa peaksid talle rohkem vaba ruumi andma." arutles Heleri, pidades ema liiga karmiks Raineri suhtes.
Ilma, et oleks Heleri lauses välja teinud ütles ema: "Ta peaks kohe koju jõudma, aga meie senikaua setime toidu valmis, mis sa süüa tahad?"
"Ma ei teagi, sa ei tee midagi?"
"Ma ei hakka täna õhtul tegema, homme õhtul teen peale töölt tulekut!" ütles ema ja pesi kraanikaussis olevat popkornikaussi mille arvatatavasti Rainer ja Markus sinna jätnud olid.
"Ma võtan piimakrõbinaid siis.." ütles Heleri tasaselt.
"ekkeee! Eii, sa ju tead, et need on hommikuks ainult!" ütles ema, justs seda mida Heleri ei lootnud.
"Mhh, ma siis võtan seda karbisalatit mis sa poest tõid."
Heleri võttis kartuli karbisalati, kahvli, õuna ja kobis oma tuppa ülesse. Peale oma tuppa sisenemist kuulis ta allkorrusel ema riidlemist Raineriga, et miks too nii hilja kodust ära oli, telefon kodus, ja, et kas tal on homseks õpitud.
Vaadanud oma asjad läpakas ära ja salatikarp tühjaks söödud, ning õun siiamaani tervelt laua peal, viskas Heleri salatikarbi ära.
Vahetas riided ära pannes selga öösargi, heitis ta end voodisse.


4. OSA.
Heleri on elanud oma praeguses kodukohas Middleshoff´is 7 aastat, ja niikaua on ka olnud Kätu tema parim sõber ja naaber, Kätul on samuti suur vend Toomas kes on ka äsja saanud 20 aastaseks ja õpib poIitseikoolis. Heleril on 9-aastane vend, Rainer, kes satub juba alatihti pahandustesse. Ning ka 20 aastane suur vend Mattias kes on ka Kätu vennaga poIitseikoolis praktikatel õppimas poIitseini.keks. Toomas ja Mattias saavad omavahel hästi läbi nagu ka Kätu ja Heleri.
Heleri üheks majanaabriks on Kätu, aga teine maja on olnud nende sinna elama tulekust saati tühjana seisnud, alguses pidid nad üldse selle (praegu tühjalt seisva maja) ostma, aga see maja hind oli kummaliselt odavam, siis nad ostsid kõrvalseisva maja, mille majanumbriks sai Maple Leaf 7, ja Kätu elab Maple Leaf 8. Majad om pm sarnase ehitusega, nii välimuselt kui ka seest. Heleri ema töötab advokaadina, ja isa on tähtsal kohal töötav arst, kes on tööl mitmetunniste vahetustega. Ja kodus mitte eriti tihti.
Kell oli 6:30 ja Heleri padja all olev telefon hakkas vibreerima. Läks 5 sekundit ennem kui Heleri reageeris.
"Mmmh..?" mõmises ta uniselt.
"Fkk!" ütles ta ja tõusis voodis istukile. Toas oli üsna pime, siiski oli Septembri keskpaik, ja viimased päevad on sügisilmalised olnud, kõva tuul ja vihm. Heleri tõusis voodist ülesse, läks oma riietesahtlisse sobrama, võttis pesu, ja tooli seljatoelt pusa, püksid ja Tsärgi, ning tampis vetsu. Pannes WC tule põlema, oli see Heleri silmadele pimestav. Vahetult ennem seda, kui Heleri riided selga sai ja hakkas vetsust välja tulema, katsus juba keegi ukselinki ja küsis: "Kaua sa oled seal nohh?" küsijaks oli Rainer, kes valmistus samuti reedeseks koolipäevaks.
"Koheeeee!" venitas Heleri.
Heleri põikas korra enda toast ka läbi, ennem kui allkorrusele läks, ta pani enda öösärgi padja alla, lasi ennast deodorandi ja lõhnaõlidega üle, sättis võrkpallitrenni jaoks dressikilekoti valmis ning võttis koolikoti ka ja läks allkorrusele. Pani kotid jalanõude juurde ja sammus kööki piimakrõbinaid sööma. Ema ikka veel magas, tema kohtuistung kellegi advokaadina hakkas täna kell 12:00, seega tal vedas, et täna veidi kauem magada saab, tavaliselt pidi ta juba kella kaheksaks büroos või kohtumajas olema. Allkorrusele jõudis ka omadega Rainer, kellel olid silma all suured padjakesed, ilmselt eilsest õhtusest kui hilja koju jõudis, küllap jälle oli õppimata.
"Ma panin sulle piimakrõbinad valmis juba!" lausus Heleri ja lükkas kausi poisi poole. Kes laua äärde istus ja seda sööma hakkas.
"Mnjah, tänks!"
"Noh, eile oli jälle õppimata jah?" küsis Heleri vennalt.
"Mhm, ma ei osanudki ju!"
"Ma ausalt öeldes, ei usu, et sa üritasidki, nagu sa oled, tuled koju, ja esimene asi on su PlayStation!"
"Jaajaaa, hakka sinagi jälle sama lobaga nagu ema, eile õhtul!" lalises Rainer vihaselt, lükates krõbinakausi ära, ilma seda tühjaks söömata. Ja läks jalanõusid jalga panema. Heleri ei hakanud talle midagigi vastu ütlema, kuna teadis, et muidu Rainer vihastab hullemini, ja ta ei tahtnud just tülli ka vennaga minna.
Ta sõi ka venna pooliku piimakrõbila sutsu ära ja pesi mõlemi taldrikud kraanikaussis ära.
Õue minnes ootas teda juba Kätu.
"Tsauuu!" hüüdis Kätu niipea kui Helerit nägi.
"Jo!" ütles Heleri rõõmsameelselt, "küll täna on ikka päris külm.. prrrr!" põrises ta.
"Onjaa veits.." nõustus Kätu.
Kooliõuele jõudes olid jälle kambakad õue peal, eks ikka moodustasid neid omamoodi grupid, ühte vihkasid Heleri ja Kätu tõsiselt, see grupp koosnes 3-st tibist: Marielle, Laura, Simona- kõik algusest peale kui Heleri sinna kooli sattus, on olnud nendega probleeme, va Simona kes tuli 2 aastat tagasi sinna kooli. Heleri ise on 9. klass ja Kätu samuti.
Sisenedes koolimajja, olid uste ees kes muud ikka kui needsamad tibinad, igaühel nende riietuses oli täna midagi roosat.
"Ohgod küll, mis värv neid järgmiseks on?" küsis Kätu, "zitapruuni võiksid nad ka kanda!"
Heleri ja Kätu tõttasid garderoobist läbi pannes joped varna ja läksid Esta klassi poole, klassi ukse ees ootasid neid Hants ja Mikk. Niipea kui Kätu Mikku nägi jooksis ta kohe tema poole ja asus suudlema, Hants vaid naeris selle peale ja jalutas Heleri poole.
"Noored!" ütles Hants naerdes Helerile.
"Onjaa..!" vastas Heleri, kui Hants temani jõudis.
"Kuule Hellu.. kujuta ette kui meie niimoodi koos.."
"Ainult unista!" katkestas Heleri tema lauset.
"Unistada ju võib!" ütles Hants jällegi naerdes, ja togis Helerit vastu õlga. Nad liikusid esta klassi poole, kus Kätu ja Mill vestlesid, vahelduseks suudlemisele, siis aga helises kell, ja nad suudlesid jälle! Klassi sisenedes tõmbas Heleri Kätut endaga kaasa klassi, kui too jättis nö Mikuga viimast korda hüvasti, kuigi nad ei näe teineteist ainult see 45 minutit. Mikk käib ise 10-s klassis. Kätu ja Heleri istusid koos, ning Hants ja Siim nende selja taga.
Hants oli kõigest Helerile väga hea sõber, kellel on juba mitu tüdrukut olnud, nüüd üritab aga ta Helerit sebida, ja on ahtnud ka käima hakata, aga Heleri ei ole veel tahtnud kellegiga tõsisemat suhet ette võtta, on alati Hantsule ära öelnud, aga Hants ikka jamab ja meelitab edasi. Siim on Hantsu parim sõber ja pinginaaber, kannab prille, ja õpib üsna hästi, ei ole kunagi elus spikerdanud, sellal kui Hants seda peaaegu iga jumala töö ajal teeb.. Kummaliselt kokkusobivad pinginaabrid.
Tund möödus kiiresti!
Nii kui kell helises oli Kätu esimene kes välja kihutas, "eks ikka Miku juurde!" naeris Heleri, öeldes seda poistele. Ta ise läks kooli WC-se nö aega veetma, talle ei meeldinudki eriti rahvarohkes seltskonnas olla terve koolimaja peal. Heleri võttis telefoni ja tippis sõnumit Kätule: "Kle tule WC-se mul on igaaaaaaaav!" vahetult peale sõnumi saatmist ilmusid WC-se Mariella ja tema orjad Simona ja Laura.
"Äwww, kes nüüd siin WC-s jälle kössitab?" hakkas Mariella mõnitama Helerit, teised aga naersid tema selja taga. Samal ajal kui Mariella oma nö modellikõnnakuka peegli ette enda meetrist krohvikihti näos vahtima läks ja Nõiaella soengut.
"Ja kes enda rõvedat soengut jälle siin sasib, nagu alati?" ütles Heleri ükskõikselt, hoolimata sellest mis Mariella talle ütles.


5. OSA.
Selle lause peale Mariella jäi sellisesse asendisse nagu ta just juukseid sättis, ning Simona ja Laura suust oli kuulda nende omavahel sosistamist, ja kordamööda käisid pilgud neil ka Heleri´lt läbi.
"Mida sa mulle ütlesid mõrd?" küsis Mariella väga kõrgel toonil, pannes kiiresti oma juuksed pea taha patsi.
Heleri vaid naeris.
"Korda, mulle mida sa ütlesid ää!"
Simona ja Laura vaid kihistasid naerda.
"Sa kuulsid väga hästi mis ma ütlesin.." ütles Heleri rahulikult võrreldes Mariellaga, "või.. juhul kui sa juba endale krohvi kõrva ei ole toppinud? Vähe sellest, et su näos, 2 cm paksune on." lisas Heleri.
Simonalt ja Lauralt oli kuulda ühest suust: "woooow!" ja peale seda naerukihinat.
"Nüüd aitab!" röökis Mariella ja viskas käest oma suure roosa lillelise õlakoti, ning võttis Heleril juustest kinni hakates neid nagu hullunud vanamoor tirima, ihates ta juukseid endale saada. Heleri vastupidiselt Mariellale, ei hakanud juustest tirima ja küünistama, vaid pani talle rusikaga vastu suud, mille peale Mariella lahti lasi Heleri juustest ja ruttu suure karjatusega peegli ette jooksis oma huult vaatama. Heleri samal ajal lükates oma juukseid näost ära, ja pannes järjekordselt patsi.
"Mu imekaunis huul..!" lalises Mariella, "vaata mida sa sellega tegid!"
pööras Mariella oma näo Heleri poole. Mariella huul oli vasakult nurgast paistes ja natuke tuli ka verd.
"Kah mul asi!" ütles Heleri ükskõikselt, kui sai oma juuksed patsi.
"Sa kuradi peerukapsas!" käratas Mariella jälle ja lendas järjekordselt Helerile otsa, paisates ta pikali tüdrukute WC põrandale nii, et käis kõva laks, Heleri lõi oma pea ära. Simona ja Laura ainult seisid kõrval vaadates nagu mingit sajandi kõvemat tüdrukute poksimatsi.
Heleri oli pikali ja vanamoor tema otsas oma küüntega Heleri nägu kriimustamas, Heleri võttis oma jalgadega kuidagi Mariella kaela ümbert kinni paisates ta maha, ja minnes ise ta otsa, pannes kõhule ühe hoobi, mille tagajärjel Mariella oigama ja röökima pistis. WC-se saabus ka Kätu, ja ukse taga oli näha rahvamassi, kes ilmselt karjumist kuuldes sinna uudistama tulid.
Kätu tõmbas Heleri Mariella otsast püsti ja eemale, ning Mariella kargas kohe peale vabaks saamist püsti ja üritas panna obaduse Helerile, aga hästi see ei õnnestunud ja rusikalöögi sai hoopist Kätu, kes neid lahutada püüdis.


6.OSA.
"Mida, kuradi zitakäkk!" karjus Kätu Mariellale, kes oli juba jooksnud Simona ja Laura kõrvale, et nad, tema eest kaklema läheksid.
Aga Kätu ei teinud midagi selle peale, vaid küsis Helerilt: "Kõik on korras?"
Heleri ei jõudnud küsimusele vastata kui juba tüdrukute WC-se jõudis kooli meessoost direktor hr. Hammond, kelle esimesteks sõnadeks olid: "No mis kammajaaa siin toimub?" Ja sedagi ta ütles üsna rahulikult. Nähes tüdrukute nägusid, Kätul, kes neid lahutama tuli põsk punane, Mariellal huul pruntis ja veritses ning Heleril üks suur ja verine kriim pealaubal, mille olid tekitanud Mariella megaküüned, küsis direktor otsekoheselt ja seekord kõvemini: "Kes alustas?"
"Tema, tema!" hakkas Mariella kohe sõnelema, "ta lihtsalt heast peast tuli mulle kallale!" nähvas Mariella heites veel pilgu Helerile, kes toetus vastu WC seina ja avastas ales, et tal tilkus pealaubalt verd WC põrandale. Direktor nagu ei teinudki Mariella ütlusest välja vaid keeras selja ja ütles kõva häälega pea tervele koolile kes WC ukse taha uudistama tulid: "Kas te tunnis ei peaks olema? Kell helises juba 3 minutit tagasi! Marss tundidesse!" pöörates selja ja nähes, et Simona ja Laura ikka Mariella ümber nagu magnetid, ja Mariella neid kamandades, et nad tema asjad kotti paneksid, millest olid meigiasjad välja kukkunud, vahetult ennem seda kui ta selle maha viskas ja Helerile kallale läks kordas direktor veelkord: "Daamid, kas te ei kuulnud mida ma ütlesin?"
Selle peale võttis Mariella oma koti õlale ja sammus WC ukse poole koos oma orjadega nagu prunthuul.
"Khmm!" köhatas direktor, peatades Mariellat "Sina jääd siia, teised minge tundi!" Mariella astus paar sammu tagasi.
"Nonii neiud, nüüd lähme direktori kabinetti ja te kõik kolm kirjutate mulle seletuskirjad!"
Direktor läks WC-st välja, Mariella kohe esimesena tema järel irvitades oma pruntis huultega Helerile ja Kätule ning näidanud oma keskmist näppu.
Kätu ütles seepeale vaikselt talle: "konnanäost prunthuul!" Mille peale Mariella seisma jäi poole kõndimise pealt ja tahtis panna Kätule küüntega näkku, aga direktor peatas ta, "Mida sa teed noor neiu?"
"Nad lõid mind just!" ütles Mariella ja pistis oma võltspisaraid valama.
"No jumal küll, mida kõike see lammas veel kokku suudab valetada?" ütles Heleri Kätule. Direktor ei öelnud selle peale midagi vaid liikus oma kabineti poole edasi. Jõudes sinna ütles ta "Mariella sina tuled esimesena seletuskirja andma, Kätriin ja Heleri palun oodake ukse taga, kuni ma teid kutsun!"
Heleri ja Kätu tegid nii nagu kästud, ja istusid ukse taga olevatele pruunidele nahktoolidele.
"Tead.. asjal on ka hea külg!" ütles Kätu vaikselt naeratades, samal ajal jalgadega tantsusamme tehes.
Heleri vaatas talle küsivalt otsa.
"Meil on ju praegu keka tund, ja täna pidi kirjandi esitama, aga ma ei teinudki seda ju!" seletas Kätu, misjärel ta naerma hakkas.
"Nojahh, sinu puhul tüüpiline, jätta kodused tööd tegemata!" ütles Heleri muiates.
Oli tükk aega vaikus, ja siis küsis Heleri Kätult: "huvitav mida see bitch seal nüüd kokku valetab?"
"Oii, ta on ju kõigeks võimeline, aga vähemalt meie direkror Hammond on ka normaalne ja ei jää kohe mingit tibi uskuma, ennem kui ka meie versiooni saab, nägid kui Mariella valetas, et me teda lõime, jäi ta nii ükskõikseks."
Oli jälle tükk aega vaikus, kuni direktori uks lahti tehti ja esimesena astus välja direktor, ning tema järel Mariella kes, heitis mõnitava pilgu Helerile ja Kätule, ise olle seljaga direktori poole.
"Ja nüüd sa lähed tundi!" ütles direktor Mariellale.
Heleri ja Kätu tõusid püsti, ning direktor ütles "palun tulge teie nüüd!"



7.OSA.


Heleri ja Kätu pandi direktori laua taha istuma, Hr. Hammond läks ise teisele poole lauda istuma, ja hakkas oma sahtlis sahmerdama.
"Oodake, kohe saate paberi ja pastaka!"
Kätu ja Heleri kogelesid, ja vaatasid direktor Hammondi kabinetis ringi. Hr. Hammond on mees kes oli sõjaväes 15 aastat, ja on nüüd tulnud koolidirektoriks, ja seda olnud ka kuskil 3 aastat, ning vanust on 38-aastat, juuksed olid tumepruunid ja üpris kõhn. Ta ei olnud mingi pervert, ta sai kooli lastega üpris hästi läbi ja andis alati õiglased karistused kooli reeglite rikkujatele.
"Nonii, leidsin!" ütled Hr. Hammond ja ulatas tüdrukutele paberi ja pastaka, "kirjutage siia täpipealt kõik mis juhtus!"
Heleri algul mõtles, mismoodi seda kõike kirja panna, Kätu juba vuristas tema kõrval pliiatsiga, "ega sul eriliselt pikalt polegi vaja kirjutada ju, või mis." ütles Heleri Kätule, kes aga kribas edasi, lausega mõtles ta, et Kätu tuli poole kisma pealt alles sinna ja sai ühe obaduse.
Kui Kätul oli leht täis kirjutatud kohe, ei olnud aga Heleri veel sõnagi kirja saanud, tal hakkas pea kõvasti valutama, see oli Heleri puhul imelik, kuna tal ei olnud tavaliselt kunagi midagi viga, polnud ka 5 aastat haige olnud, ainult menstruatsioonide esimestel päevadel oli ta kodus, hullu kõhuvalu tõttu.
Hr. Hammond teisel pool lauda surfas läppis, prillid nina ees.
"Kirjutatud!" hõikas Kätu! Hr. Hammond pööras pilgu paberitele, nähes, et Kätul oli üks leht täis, ja teisel pool oli veel natuke kirjutatud, vaadates Heleri paberit, vaIitses seal tühjus.
"Okei, Kätriin, aitähh sulle, palun mine nüüd tundi!"
Kätu tõusis püsti, ja ukse peal hõikas Helerile: "tee ruttu!"
Nähes, et Heleri on kuidagi väga uimane ja hoiab ühe käega oma peast kinni, küsib direktor Hammond: "Heleri, kas kõik on korras?"
Heleri tõstab pilgu paberilt, kergitades ka pead, ütles ta Hr. Hammondile vastulauseks: "Em, njahh, lihtsalt pea veidi valutab."
"Võibolla, oleks parem kui sa siis praegu medpunkti lähed, kuna sul on päris suur kriim otsaees mis veritseb!" ütles Hr. Hammond, arvates, et see tühine kriim seal teeb valu, kuid tegelikult tegi pea valu Helerile.
"Ämm võibolla jah.." ütles Heleri uimaselt, ta hakkas püsti tõusma, võttes käe valutavalt pealt ära, toetudes sellega laua peal olevale valgele paberile, mis käe ära võttes punaseid sõrmejälgi täis olid, äkkiliselt tundis ta, et jalad otsekui kaoksid alt.. ja Heleri kukkus kokku direktori kabinetis.
Kohe kui Heleri põrandale prantsatas, kargas ka Hr.Hammond ruttu püsti, nähes ka, et paber millele Heleri käega toetus on verine. Ta kükitas ruttu Heleri peakohale, hüüdes samal ajal sekretärile "Kutsuge ruttu kooli medõde siia!" siis katsus ta Heleri pead, ja see oli kukla tagant verine.
"Kohee!" kostus kõrvaltkabinetist, ja sektetär jooksis direktori kabineti peale helistamist, esimesteks sõnadeks olid "Oh jummel küll!" nähes diivanil lamavat oimetut Helerit ja väikest vereloiku põrandal. Hr. Hammond oli ta juba vahepeal diivanile tõstnud.
"Medõde tuleb kohe!" ütles sekretär Hr. Hammondile, kes end juba vastu lauda oli toetanud, Heleri valget, nö valget paberit, kus peal olid verised näpujäljed, silmitsenud.


8.OSA.


Heleri avas silmad, kohutava haisu peale.. see meenutas talle nuuskpiiritust.
Silmad avades nägi ta kortsulist prillidega tädikest enda kohale kummardumas mingi haisva lapikesega, ning ümberringi olid Hr. Hammond, sekretär, Kätu ja Heleri ema.
Heleri ema just vestles Hr. Hammondiga ja ei olnud tähele pannudki, et Heleri on teadvusel.
"Nonii daam!" podises arst "sa said ilmselt selle teise plikaga kähmledes peapõrutuse, millegi kõva asja vastu."
Tegelikult aga tekkis see põrutus sellest kui Mariella ta põrandale pikali paiskas.
"Heleriii!" hüüatas ema, kui nägi, et Heleri on teadvusel ja just istukile tõusis, tundes kohutavat valu peas, "on sinuga kõik korras?" päris ema tütrelt.
"On jaa, pea ainult veits valutab, muud ei midagi!"
Kätu, kes juba end vahepeal Heleri kõrvale istuma sättis, ütles: "terve kool teab, et sa kukkusid direktori kabinetis kokku." naerdes.
"Mida?" hakkas Heleri naerma "Kah mul asi."
Arst tuli jälle Heleri poole, käes suur plaaster, ja toppis selle tüdruku laubale, kus oli Mariella tekitatud kriimustus, mis Helerile üldse valu ei teinudki. Ning siis tõttas oma laua taha midagi kirjutama.
Sekretär oli juba vahepeal oma kabinetti läinud ja direktor ajas jälle emaga juttu.
"Niih, veab, et täna on Reede, nädalavahetusel on sul vaja kõvasti puhata, soovitavalt voodis olla, sest see põrutus ei anna kergelt järgi!" pomises arstitädi, istudes laua taga vaadates mingit ravimitops ja kirjutades paberile mingit retsepti.
"mõhh, ma pidin ju Hantsu peole minemaaa!" sosistas Heleri.
"Väga hea ju, et sa selle peapõrutuse siis said!" sosistas Kätu vastu.
"wtth?"
"Mõtle kui sa ei oleks ära põrutanud, oleksid sa äkki jälle strippima läinud sinna peole!" naeris Kätu. Heleri ei öelnud selle peale midagi vaid vahtis kuidas ta ema ja Hr. Hammond siiamaani edasi vestlesid.
"Okei ma nüüd siis lähen, sa arvatatavasti lähed nüüd oma emaga koju ju, mul 3 tundi veel, tsau!" lausus Kätu.
"Amm, Tsau!"
Niipea kui Kätu väljus arstikabinetist, tõusis arst püsti, ja asetas Heleri kätte paberilipaka, millel oli peavalude vastu retsept.
"Kindlasti väljastage see!" podises arst Helerile.
Heleri tõusis püsti, tundes jälle valu peas. Ta pani paberilipaka oma püksitaskusse, ning liikus ema ja Hr. Hammondi poole, kes teda nähes vestluse lõpetasid.
"Kõik on korras?" küsis Hr. Hammond lahkelt Helerilt.
"Jah, tänan!" ütles Heleri naeratavalt.
"Me lähme nüüd koju Heleri, ja esimene asi mis sa teed on lähed kohe oma tuppa pikali!"
"Mm.. midaiganes" ütles Heleri omaette ja keeras selja ning liikus ukse poole, kuhu jõudis ka viimaks ema, "Headaega," ütles ema ukse vahelt.
Autos olles, teel koju alustas ema Heleriga juttu: "Noh mis värk sul siis selle Mariellaga oli? Kas sina alustasid?"
"Mina ei alustanud, tema alustas ülbamisega ja ka esimesena kallale tulemisega, ma kaitsesin ennast, muud ei midagi!"
"Igastahes, direktor tahtis, et sa kodus seletuskirja kirjutad ja Esmap pärast esimest tundi tema kabinetti viid"
"Jamh." pobises Heleri.
"Me veel kodus räägime sellest, isa tuleb ka täna õhtul koju!"
Koju jõudes, tõttas Heleri kohe trepist ülesse ja viskus voodisse pikali ning uinus ka kohe, tugeva peavalu tõttu.


9.OSA.


Ärgates, vaatas Heleri öökapil olevat kella, see oli 9:00.
"Õhtu kohta kuidagi.. valge!" pomises Heleri omaette. Kuni tuli lõpuks teadmisele, et ta oli kogu eilse päeva maha maganud, kella 14:00 -st alatest ja alles nüüd tõusis.
Heleri vahetas eilsed selga jäänud kooliriided ära, pannes selga BartSimpsoni tsärgi ja lühikesed püksid, eilsed kooliriided võttis ta käevangu ja marssis pesuhunni.kuga WC-se. Imekombel ei valutanud pea sugugi.
Vetsus asjad tehtud, läks Heleri allkorrusele kööki, vaadates korra elutuba nägi ta seal oma venda multikaid vaatamas.
"Hommik Rainss!" hüüdis ta vennale.
Vend, kes oli seljaga tema poole keeras ja hõikas: "hommik, kuidas enesetunne on?" rõõmsalt.
"Ahh käib kahh" ütles Heleri naeratades, "sa hommikust oled juba söönud?"
"Mkm!" vastas vend, pöörates pilgu tagasi telekale.
"Ma teen siis."
Heleri läks otsemaid kööki, võttis külmikust piima, juustu, või ja vorsti välja ja hakkas võileibu tegema, piimakannu asetas lauale.
Heleri tegi endale 1 võileiva ja vennale 2 võileiba, ning võttis piimakrõbina kausid välja ja pani krõbinad sisse ning piima peale.
"Heii, tule võta oma võileivad ja krõbinad, kui teleka ees tahad süüa!"
"Kohe tuleeeen!" Venitas Rainer ja taganes selg ees kööki, ilma, et oleks pilku telekalt ära kiskunud.
"totaalne.." podises Heleri, vaadates venda.
Võtnud oma võileivad ja piimakrõbinad läks Heleri oma tuppa, teel olles silma peale heitnud ema(isa magamistoale, isa ja ema mõlemad magasid.
Toas pani Heleri võileivad ja krõbinakausi laua peale, kus oli ka eilne söömata jäetud õun, ning käivitas läpaka.
Näksates võileibu, logis ta end MSNi, kus hoolimata varajasest hommikust oli lausa 11 seesolijat, pooled tema klassikaaslased. Kohe pärast sisse logimist kõlistas Hants Helerile MSNis.
Hants says:
Tsauumusiii! Kuidas on?
Hellu says:
Kammon saa üle juba minust . Muidu normaalne on praegu imekombel 8)).
Hants says:
Kuule ära jama, kes sinust ikka üle saaks? X)
Hellu says:
Ahh jäävaitt juba!
Hants says:
See Mariella vat, kellele sa peksa pakkusid, mingi jahub koolipeal, et ta andis sulle molli vn!"
Hellu says:
wtf, hull eit on, ise pistis Hammondile pugema ka ju, ja valas oma võltspisaraid.
Hants says:
Keegi ei usu teda nv ju, me Siimuga levitasime teistpidist juttu, !
Hellu says:
awws.
Hants says:
Sa esmap ikka kooli?
Hellu says:
Ma arvan, et ikka, mu ema ei jätaks mind eluseeski niisama koju, ma võin kasvõi tuulerõugeis olla O_O
Hants says:
Kus sa tead? Sa ju pole ca 5 aastat haige olnudki!
Aa, sa õhtul partyle tuled siis?
Hellu says:
Loog, et ma ei saa ju, isa ja ema lööksid maha, kui ma veel midagi sellist tahaksin, peale eilset peapõrutust.
Hants says:
aa, kahju.. siis me ei näe sinu järjekordset hullumist.. .
Okei, ma nüüd poodi, õhtuseks peoks asju ostma!
Tsauumusi!
Hellu says:
Unista!
Tsau!


10. OSA.


Rääkimisel Hantsuga, oli Heleri juba piimakrõbinad samuti ära söönud ja kell oli juba 10:09.
"Pfff.. igav on!"
Heleri läks alla kööki ja pesi oma piimakrõbina kausi ära, ning seal vedeleva Raineri oma samuti. Siis tampis ta elutuppa kus Rainer, vaatas mingit DVD.
"Mis film see on?" küsis Heleri diivanile istudes.
"Texase mootorsaemõrvad!" vastas Rainer.
"wtf, miks sa sellist jubedust passid?"
" Maiteagi.. see saagimine ja puha, ei aja mulle hirmu nahka vaid pigem naerma..!"
Siis tuli filmis steen, kus Mootorsaemõrvar õmbles endale uut nägu pähe.
"Fui!" ütles Heleri, mis peale Rainer naerma hakkas.
Siis helises diivani ees oleval laual telefon, tuttava helinaga.
"wttah.. see on ju minu mobla!" ütles Heleri ja võttis telefoni, millel oli ees tekst "1 uus sõnum!"
Sõnum oli Mattiaselt, Heleri vanemalt vennalt.
"Tsau! Ma hekel sõidan kodu poole, meile anti nädal aega poIitseipraktikalt puhkust, kuna see küttesüsteem on paigast ära! Ära emale ja isale ütle, ma tahan üllatust teha xd."
Heleri saatis Mattiasele vastuseks:" Dvj, ma tulen sulle bussikasse vastu, mis kell sa jõuad muidu?"
Möödus kaks minutit kui tuli juba Mattiaselt vastus: "mm.. kell 11:00 jõuab sinna kooli kõrval olevasse bussikasse. Ma olen koos Toomasega, kutsu Kätu ka kui too viitsib end üles ajada !"
Saades sõnumi kätte, luges kätu selle ära ja viskas pilgu kellale, 10:30.
"Ma lähen õue!" ütles Heleri ja tõusis diivanilt, telefon näpu vahel, saatmas Kätule sõnumit.
"Sa ei tohi ju!"
"Miks mitte?" küsis Heleri.
"Arvad, et ema ja isa lubavad ka, peale seda eilset peapõrutust?"
Heleri oli juba eilse juhtumi unustanud ja ütles: "enivei, ma lähen nv!"
"Kui lähed, ma kitsin ära!"
Siis tuli Helerile meelde, et üleeilsest jäi ta taskusse TWIX´i ,šokolaadipulk.
"Ma annan sulle Twix´i, kas sa siis vaikid?"
"dvj!" ütles Rainer, ja tõusis põrandalt püsti ja jooksis kätu poole, kes oma jopetaskust pooliku Twix´i talle andis.
Heleri tampis trepist ülesse vaikselt, üritades ema ja isa mitte äratada, muidu nad keelavad tal õue mineku ja hakkavad moraali peale lugema. Äkkiliselt hakkas Heleri telefon tilisema, mille heleri ära summutas ja oma tuppa tormas. Talle oli tulnud sõnum Kätult, vastusega: "Okei siis, saame 10 minuti pärast kokku õues! Ja kas sa üldse tohid õue?" Kätu küsimusele ei viitsinud Heleri vastama hakatagi, vaid läks oma riietekapi kallale võttis sealt sinised teksad, mida ta enam ei kanna, mis on veits kukekad. Lilla triibulise mustriga dressika, ja alla jättis endale BartSimpsoni Tsärgi. Saanud riidesse, oli kell 10:45. Paras aeg välja minemiseks.
Just siis kui Heleri välja astus, astus ka Kätu naabermajast, kui ta Helerit nägi hõikas ta kõvasti: "Tsauu Hellu!" Heleri aga selle peale imiteeris kätega, et too vaiksemalt, võtaks, kuna ema ja isa ei tohtinud ärgata.
"Sri, mu ema ja isa magavad, ma tulin niigi ilma nende teadmata välja, nad ei oleks muidu lubanud ju!" ütles Heleri kui ta Kätuni jõudis.
"Ahha, vapustav Toomas tuleb täna koju!" ütles Kätu keksides tee peal "ma ei öelnud emale, las see olla supraaaaais!"
"Su ema on juba üleval vä?" küsis Heleri.
"Loomulikult ju, võrreldes sinu pere unekottidega!" Selle lause peale pistid põlemad tüdrukud naerma.
Möödudes R-kioskist nägid nad juba eemalt, et mingi buss jõudis juba kooli bussikasse, ja sealt tulid maha ainult 2 poissi, nendeks olid ilmselt Toomas ja Mattias ise, ametlik poIitsei kojuviimistransport tõi nad koju ära.
"Ma vist näen neid!" lausub Heleri, "need on vist meie vennad..!"
"Onjaa!" vastas Kätu, "Sörgime neile vastu?"
"Mmnjää, dvj!"
Poisid juba lehvitasid eemalt tüdrukutele kes neile vastu sörkisid ja naersid omavahel.
Äkkiliselt poole jooksu peale hakkas Heleril peas jälle megatugev valu, mis peale ta Kätule, kes juba eespool oli, hüüdis: "Kle oota.., mu pea!"
Kätu jäi kohe seisma ja jooksis Heleri poole, vaadates ümberringi, otsides lähimat istepaika, mis juhtus olema neist tagapool veidi, R-kioski lähedal, "jalutame tagasi veits! Siis istud, eks!" ütles Kätu.
Toomas ja Mattias eespool panid ka tähele, et tüdrukud jalutavad tagasi, siis hakaksid nad ise sörkima suured süpordikotid õlal tüdrukute poole.
Heleri ja Kätu jõudsid juba vahepeal istuda, ning Heleril käsi kukla taga, haaval, mille ta sai kukkumisel.
"HEehhei!" ütles Kätu vend Toomas ähkides, ja kallistas kohe Kätut, kes vahepeal püsti tõusis pingilt. Kohale jõudis ka Heleri vend, kes ütles Kätule "Tsau!" ja vaatas Helerit, kes pargipingil pea käte vahel istus.
"Heii õeke, kõik on korras?" küsis Mattias.
Heleri, kes oli vahepeal justkui teises ilmas, ärkas.
"Midah, jaa!" hõikas ta ja lendas pargipingilt püsti Mattiast kallistama. Endal tugev jalustvõttev peavalu järsult ära kadunud. Kallistades Mattiast märkab Toomas, et Heleri käsi on verine.
"Kuule, su käsi, on ju katki, veritseb!" hüüatas Toomas.