"Teadmatus"

Vaatamisi: 805

11.OSA.


Peale Toomase hüüdmist lükkas Mattias, kohe õe oma embusest lahti ja vaatas ta kätt suurte silmadega.
"Wtf, mis sinuga juhtus, kes seda tegi?" nähvas Mattias. Selle peale vaatas Kätu Heleri kukalt ja ütles: "Kätu su pea jälle veritseb!"
"Wtf, mis toimub?" küsis Toomas.
Mattias sasis kätega Heleri juukseid katkisest kohast eemale ja kordas uuesti oma küsimust Helerile "Kuuled ka või? Kus sa said selle veriseks?"
"Ahh juhtus üks kisma koolis ühe plikaga, pealegi mu pea enam ei valuta, seega.. vahetpole ju!" kiirustas Heleri.
"On küll vahet! Ema ja isa ikka teavad?" päris Mattias, ning Toomas tema kõrval käed külmast taskus.
"Jaajaa, teavad, tegelikult ma ei tohiks praegu õueski olla, lähme ruttu koju!" nähvas Heleri vihaselt, ja läks Kätu juurde kes tema selja taga paar meetrit eemal seisis.
"Lähme koju!" ütles Heleri, "ennem kui ema ja isa ärkavad."
"Rainer võis ka ju vabalt ära kitsida.." ütles Kätu.
"Mkm, ma andsin talle selle Twix´i, et ta kitsile ei läheks."
Teel koju jutustavad poisid oma poIitseipraktikal toimunud juhtumistest.
"Olemegi kodus!" ütles Toomas, hakates tänavat ületama.
"Ohh kodu kallis kodu!" naljatasid Toomas ja Mattias koos. Ning Heleri ja Kätu pööritasid ainult silmi.
"Dvj, hiljem näeme vennas!" ütles Toomas ja lõi Mattiast vastu õlga.
"Dvj!" ütles Mattias vastu ja hakkas liikuma koduukse poole koos Heleriga kes pobises:"Jumaaaal palun tee nüüd nii, et ema, isa magavad!"
Mattias muigas selle peale ja avas Helerile ukse, et too ees läheks ja ta saaks heita pilgu peale Heleri kukla taga olevale haavale.
Ka Mattias läks sisse, Heleri võttis jalanõud jalast ja läks kööki ja seal istusid ema ja isa laua taga, kes põrnitsesid tigedalt Kätut. Mattias oli ikka veel koridori ukse juures.
"Noniii noor daam, nüüd istud siia ja räägid kus sa käisid!" ütles isa rahumeeli, nähesi Heleri kätt millel oli veri kuivanud peal, sai ta ka aru, et ta käsi ei ole kuskilt katki, vaid ta on sellega kokku puutunud. Ema oli vahepeal püsti tõusnud ja pani vett keema.
"Mmma.." kokutas Heleri ja vaatas selja taha, otsides Mattiast.
"Mh?" vaatas isa küsivalt Helerile otsa, "mida sa tegid seal õues, eile just said peapõrutuse, niiet veri lahti ja täna külmal hommikul juba õue!"
"Mmmmmmmmmmmmhm!" venitas Heleri.
"Ja nagu ma näen on su käsi verine, seega ma arvan, et see on sinu peast olev veri.. ?" küsis isa, kuid Heleri ei vastanud.
"Või lõid kellegil jälle vere lahti nüüd vahepeal õues käimisel?" küsis isa rahumeeli.
"Eiii!" naeratas Heleri tasaselt, "kui ma sörkima hakkasin, lõi jälle pähe tugev valu ja veri tuli lahti.."
No arvata on ju, kui jooksmisel vererõhk tõuseb ja ise eile said kõva peapõrutuse, selle.. maiteagi mis ta nimi on Marililla vms.. käest!" Pani isa oma arstiteaduse tarka.
"Aga sellegipoolest" ütles ema, toetudes vastu kraanikausi äärt, "mida sa õues tegid?"
Peale seda küsimust ilmus seina tagant välja Mattias.
"Mattias!" hüüatas ema, visates rätiku käest ja joostes poega kallistama, isa aga tõusis toolilt püsti ja tampis Mattiase poole, oodates, et ema Mattiase enda haardest lahti laseb, "Noniii kes nii varakult siis meil koju jõudis?" küsis isa, ja tegi nö lühikalli Mattiasele, mis kestis poole vähem aega kui ema Mattiast kallistades.
"Ei oodanud mind siis vää?" küsis Mattias irvitades.
"Muidugi ootasime, sa oled ju alati teretulnud koju!!" ütles ema, togides Heleri isa.
Ema jalutas trepimademele ja hüüdis piisavalt kõvasti "Raineeeer tule vaata kes tuli!!" et see kostis Heleri venna tuppa.
"Jõuluvana vääää?" küsis Heleri vend toast. Ja oli kuulda sahmerdamist.
Rainer avas ukse ja esimene mis talle silma jäi oli oli tema suur vend allkorrusel.
"Mattttiaaaaas!" karjus Rainer ja jooksis venda kallistama, "ma nii igatsesin sind!"
Sellal kui Heleri vanemad, Mattias ja väikevend rõõmuhetki jagasid hakkas Heleri ülakorrusele tampima, kui isa hüüdis: "oota!" Heleri jäi poolel trepil seisma kui isa temani jõudis, "loogiliselt, kui teil on korrektne kooli arst väljastas ta sulle ka retsepti peavalude tõttu, said sa selle?" küsis Heleri isa.
"Mhm, sain, ma kohe toon, oota," ütles Heleri ja läks kiirsammul vannituppa, et leida püksid, mis ta täna hommikul pessu, viskas, sest sinna püksitaskusse jättis ta retseptilehe.
Jõdnud vannituppa, nägi Heleri, et pesumasin käis, hakkas ta tuhnima pesukorvis, et pükse leida, aga pükse ei olnud.
"Fkk!" vihastas heleri endamisi.
Siis jõudis ka vannitoa ukse lävele isa.
"Ääm.. see retsept.." kogeles Heleri.
"On pesus?" küsis isa.
"Ee, jaa! Vatt kui tark sa oled!" ütles Heleri, püüdes isast mööda saada.
"Khmm, sa lähed nüüd dušši alla, ja tagasi tulles ma vaatan su peahaava, annan ka mingid tabletid, juhuks kui uuesti valu hakkab, eks!" Heleri noogutas, "käi nüüd pesemas ära siis:"
Ütles isa ja läks allkorrusele, kus tuli ülesse Mattias,
"Joooo! Kle ega sa mu toaga midagi vahepeal teinud ei ole..?" küsis Mattias seistes oma ukse taga, ja nähes, et Heleri teda küsivalt silmitseb.
"No selles mõttes, et pliadega neid.. maitea pidžaamakaid korraldanud pole??" naeris Mattias.
"Eiii napakas, ma ei puutuks elu seeski su tuba, teab mis, miinid, kondoomid, ja käerauad seal on noh!" ütles Heleri.
Mattias naeris ja avas oma toa ukse astus sisse ja lausus: "Korras, nagu Norras!"
Heleri läks oma tuppa, võttis pesu asjad ning kihutas dušši alla oma verise peaga, mis enam ei valutanud.

12.OSA.
Kui Heleril pesemas käidud oli läks ta allkorrusele, rätik pea ümber, alla jõudes läks ta isa kabineti uksest kiiruga mööda, et mitte silma hakata.
"Khm, ma nägin sind!" ütles isa, "tule siia, vaatame su pea üle!"
Heleri pööras ümber ohates ja läks isa kabinetti, millest ta ennem mööda oli jooksnud.
"Mul ei ole nv midagi viga, mu pea ei valuta ka enam, ja see et veits verd tuli on tühiasi noo!"
mõmises Heleri.
"Kuule, kui su pea oleks terve, ei tuleks sealt niimoodi verd!" ütles isa, "tule nüüd siia poole!"
Heleri liikus isale lähemale kükitades, isa käte kõrgusele, et too vaadata saaks.
Veidi aega kui isa oli Heleri juustega mänginud ja sinna mingit rohtu toppinud ütles ta:" ei ole sel häda midagi, hakkab paranema, ilmselt veits verd tuli siis sellest kui sa jooksma hakkasid."
"Ma ütlesingi :tühiasi!"
Isa ainult muigas selle peale.
Jõudis kätte õhtu.
Heleri oli pm terve aja ainult läpaka taga istunud ja Hantsuga vesteldes, kes hetkel läbu pani oma peol.
"Kopp kopp" laamendas keegi Heleri ukse taga.
"Mhh?" küsis Heleri.
Sisse astus tema vend: Mattias.
"Heii!" ütles Mattias naeratades, mis peale Heleri pilgu tagasi läpakasse viskas.
"Sa õue ei tohi tulla jamh?" küsis Mattias.
"Ma ei tea, mis siis?"
"Eii, me mõtlesime Toomasega, et lähme võtame mõned dringid siin kohalikus baaris, Kätu tuleb ka, ja palus küsida kas sa ka saaksid tulla. Et ta teeb sulle burgeri välja siis."
Heleri vaatas selle peale lakke ja ütles: "Mh.. kui ma vaid saaksin.., Ma ei usu, et ema ja isa lubavad, ma ei hakka parem küsimagi!" vastas ta trotsides.
"Njm, kahju!" ütles vend madalalt, "eks järgmine kord siis lähme, kui sa õue tohid, täna on alles Laupäev, ja ma pean tagasi minema alles kahe nädala pärast, aega veel on!"
Mattias tõusis Kätu voodist püsti, käed taskus, ja liikus aeglasel sammul ukse poole.
"Olgu teil lõbus siis!" ütles Kätu, Mattias vaid naeratas ja pani ukse kinni.
Möödus tund, selle ajaga oli Heleri ära õppinud esmaspäevased asjad, ainult 2 ainet, kuna ülejäänud õppimist ta ei teadnud. Heleri vaatas kella poole ja see oli 19:00.
Ta lülitas läpaka välja ja tammus enda toast välja Raineri tuppa, kuid Rainerit seal polnud.
Kätu läheb alla, isa kabinetti.
"Hei, kus Rainer on?"
"Ta läks Markuse poole ööseks!" ütles isa.
"Aa.. okei.. ja kus ema on?"
"Magamistoast vist!" ütles isa, täites samal ajal mingeid valgeid pabereid, prillid nina ees.
Kätu läks tagasi teisele korrusele, kus asus ema/isa magamistuba.
Kätu ema just istus voodi äärel ja õmbles katkiläinud sokke.
"Jouuuuu!" venitas Heleri, hüpates voodi teise serva.
"Kuidas enesetunne on?" oli ema esimene küsimus.
"Mis sel olema peab? Midagi pole!"
Ema pööritas selle peale vaid silmi.
"Räägi midagi uut.. mul on igav" ütles Heleri.
"Mul polegi midagi sulle rääkida.. aa, kas sul on see seletuskiri direle kirjutatud?" küsis ema, suunates näo Heleri poole.
"Ee.. täna on ju Laupäev, ma jõuan ka homme kirjutada!"
"Mm.." mõmises ema, "aa, kas sa tead, et meile tuleb uus naaber sinna Maple Leaf 6 majja?"
"Mmmmkm!"
"On mingi paar ja neil on sinuvanune poeg kuskil! Homme kolivad sisse, kui sul enesetunne parem on, võiksid appi neile minna, me tuleme ka vb isaga tervitama, ja kes teab äkki saad selle poisiga tuttavaks ka!"
"A, ma saaksin küll homme aidata neid vast.. mis kell nad tulevad?" päris Heleri.
"Majaomaniku sõnul kuskil kella kahe paiku, ta just täna hommiku käis meil korra külas, sel ajal kui sina pesemas olid" ütles ema.
"Mm.. okei!" ütles Heleri ja läks oma tuppa.

13. OSA.
Kell oli saamas 12:00.
Heleri ärkas ülesse päikesevalguse peale mis aknast tuppa tuli ja silmadesse paistis.
Ta pani teksapüksid ja Tsärgi selga, ning liikus haigutades allkorrusele, visates pilgu ema ja isa tuppa, kus neid paraku ei olnudki, voodi oli täiesti sile, tekk sirgelt peal, ainult päikesevalgus oli seda paitamas. Heleri jõudis trepist alla ja viskas pilgu ka isa kabinetti, seal ei olnud samuti kedagi.
"wtf kus kõik on?" küsis ta endamisi, kui oli kööki jõudnud ning seal oli ka tühjus.
Heleri võttis kapist piimakrõbinaid ja külmikust piima, asetades need lauale.
Piim krõbinate peale valatud, ning Heleri ennast laua taha istuma sättinud, märkas ta laual oleval lillevaasi vastas olevat paberilipakat millel oli isa käekirjaga kirjutatud kiri:
"Hei, me läksime emaga kaubamajja ja sealt tädi Tiiule külla, oleme tagasi kuskil kella 19:00 vähemalt.. või katsuma selleks ajaks jõuda..!
Olge tublid, külmikust võite kõikke võtta va šampusepudelit ärge torkige!
Heleri viskas paberi, nagu lendtaldriku tagasi vaasi juurde, ja pomises endamisi: "aga kus Mattias on?"
Ta sõi oma piimakrõbilad ära ning pesi kausi ja lusika, ja saatis Kätule sõnumi: "Hei kuule ma tulen sinu juurde!" ning pistis telefoni püksitaskusse. Kihutas korra trepist ülesse oma tuppa, haaras kammi ja kammis ettevaatlikult oma peahaava juurest, et kamm verele või katki ei tõmbaks seda. Kuigi see oli juba peaaegu terve. Heleri tegi endale punupatsid pähe ja ruttas allkorrusele, unustades kammi näppu, "fkk," pomises ta, ja viskas kammi elutuppa diivanile, mis sealt kohe maha põrandale potsatas.
"kpppkppp" kõlab koputus Kätu uksele.
Ukse avab Mattias.
"Jouuu, kes ennast lõpuks ülesse sai?" küsis ust avama tulnud Heleri vend mõnitavalt.
"Mis sa siin teed?" Ei teinud Heleri Mattiase küsimusest väljagi.
"Ns, kodus pole ju midagi targemat teha, kui mu õde päeva maha magab!" ütles Mattias lause, mis oli suunatud Helerile "seega ma tulin Toomase juurde, nende ema ei ole kodus, ja Kätu on ülakorrusel, palus sul sinna tulla!"
"Amm, ogidogi!" vastas Heleri ja võttis jalanõud ära, minnes ülakorrusele, nägi ta ka Toomast elutoas, kes talle kärmelt hüüdis: "Tšauuu Hellu!"
"Tsautsauuu!" hüüdis Heleri vastu ja punastas.
Jõudes Kätu tuppa küsis Kätu temalt esimese asjana, tervitamise asemel: "Kle sa kuulsid, et sinna Maple Leaf 6, majja nüüd kolib ka lõpuks keegi, vää?"
"Mhm," ütles Heleri ja istus Kätu voodile, ning kätu tema kõrval arvutis "Ma vist lähen neile appi ka kui nad abi vajavad", ütles Heleri.
"Tule ka!"
"Wtf, ma oleksin siiis mingi imelik noo!"
"Siis me olemegi koos ühed imelikud!" naeris Heleri.
"Mis kell nad tulema pidid?" küsis Kätu peale naermise lõpetamist.
"kell 14:00! Kell on praegu.. 13:00!"
"Hmm.." ütles Kätu, "Lähme parki, istume seal siis niikaua kuni nad tulevad, ega siin toas paremat teha pole ju.
"Ogidogi!" vastas Heleri, tõustes püsti, ja minnes juba allkorrusele jalanõusid panema, Kätu tema järel.


14.OSA.


Olles pargipingil rääkisid tüdrukud omavahel juttu, jälgides üle tee olevat maja, et millal seal uustulnukaid näha on.
"Kle, sul nätsu on?" küsis Heleri Kätult.
"MKm, sul ka ei ole jah?" küsis Kätu Helerilt ja hakkas taskutes sobrama.
"Mkm, muidu ma ju ei küsiks, iksdee!"
Kätu sobrab taskutes ja tuleb sealt välja suure sendipajaga, hakates seda lugema, sai ta 6.- kokku.
"Sul ühte krooni ja viitekümmet senti on?" küsis Kätu, "ma ei viitsi tuppa raha tooma minna."
"Vist onjaa," ütles Heleri ja tuli lagedale kahekroonise paberrahaga jopetaskust.
"Dvj, nüüd lähme korra käime R-kioskis ära ja tuleme tagasi, ostame ühe nätsupaki.
Tüdrukud jalutasid R-kioski poole.
"Millise Orbiti võtame?"
"Piparmündi!" vastas Kätu.
"MKm, selle sinise!" vaidles Heleri vastu.
"Piparmündi!" naeris Kätu.
"No.. viskame kulli ja kirja siis!" pomises Heleri, "anna münt!"
Kätu andis Helerile oma sendipajast mündi.
"Nu, kull või kiri?"
"KIRI!" Vastas Kätu.
"Davai, siis mulle jääb kull!" Heleri viskas mündi õhku ja püüdis kinni, kuid ei olnud veel vaadanud mis peale jäi.
"Vaatame koos!" ütles Kätu.
Heleri võttis käe ära ja peale jäi kiri.
"fkk, saad oma piparmündi!" hakkas Heleri naerma.
Kätu läks R-kioski aknaava juurde ja ostis ühe piparmündimaitselise Orbiti.
"Tule tule nüüd, mida sa ketrad selle nätsupakiga, lähme istume pingile, siis teed lahti!" ütles Heleri kiirustades Kätut taga, kes parasjagu üritas nätsupakki lahti saada.
Tüdrukud jõudsid pingi juurde ja istusid. Kätu sai nätsupaki lahti, ise võttis ühe nätsu ja pakkus Helerile, kes võttis sealt 2 nätsupadjakest, öeldes: "Said oma tahtmise, ma võtan nüüd 2!"
Tüdrukud istusid ja arutlesid homse koolimineku üle, ning kas Mariella on end nädalavahetusega täis ropsinud, kuna Kätu sõnul oli ta reedel ja poole päeva pealt koju läinud, ning ka klassiruumis ropsinud ja kõhuvalu üle kurtnud.
"Keegi tuli!" ütles Heleri, vaadates oma maja vastas asuvat maja.
"Lähme siis!" lausus Kätu.
Heleri ja Kätu hakkasid jalutama maja poole. Maple Leaf 6-e maja ette ilmunud maasturautost tuli välja esmalt, pontsakas meesterahvas prillidega, ning samuti ka pontsakas naisterahvas, kellel olid prillid paeltega kaelas. Ja tagaistmelt tuli välja kõhn kitsaste teksadega ja t-särgi väel poiss.
"võehhh, tal külm pole vää?" küsis Kätu Helerilt.
Jõudes majarahva ette, läks Heleri naisterahva juurde.
"Tere, ma elan siinsamas, kõrvalmajas!" ta viipas käega oma majale ja lisas "kui teil on abi vaja me võiksime teid aidata!" ütles ta naeratavalt.
"Eem.., tänan ei ole vaja, me saame ka ise hakkama, muidu oli tore tutvuda, ehk kunagi õpime ka lähemalt üksteist tundma." ütles naisterahvas kiiruga, ilma, et oleks ennast tutvustanud ning võttis kasti ja läks majja. Meesterahvas ja poiss olid juba viimaste kastidega majas.
"Kummalised inimesed noo!" nähvas Kätu, "abist ju ikka ära ei ütleks, ja nii kiiruga veel! Ning ennast tutvustamatta veel!" Pobises Kätu.
"Njh," ütles Heleri ja vaatas Maple Leaf 6 maja aknast sisse, nähes seal ringi sagimist.
"Ma ei imesta, et nad eelmisest kohast üldse ära kolisidki, no sellise suhtumisega naabrit ju ikka ei tahaks!" nähvas veelkord Kätu, kes ei olnud sugugi rahul naisterahva käitumisega.
"Tal oli nagu tropeedo perzzez, mingi kiiruga podises sulle midagi ära ja kihutas tuppa!" jätkas Kätu.
"Ahh vahet pole!" Keeras Heleri selja uute naabrite majale ja ütles Kätule: "Kle, äkki läheks minu poole Monopoly mängima? Kutsume rahva kokku!"
"Dvj!" ütles Kätu. "Ma kutsun Miku ka!"
"Aaaaaga.." venitas Heleri, "ei mingit alkot, eks!!"
Kätu noogutas ohates.
"Ma kutsun poisid ka, ma mõtlen Toomast ja Mattiast, Hantsu vist pole mõttet, kuna tüüp kainestub eilsest peost, ma vaatan kui ta MSNis on, siis ma kutsun, eks!"
Kätu jooksis tuppa ning Heleri oma majja, otsima Monopoly üles, kuigi ta ise ka ei teadnud, kus see on.


15.OSA.


Heleri, Kätu, Toomas ja Mattias olid, elutoas.
"Kuule, keegi snäkki tahab?" küsib Mattias Monopoly raha laiali jagades.
"Võib kah, teil krõpsu on vä?" Küsis Kätu.
Mattias jäi mõtlema.
"Kuule peaks vist jah, olema, külmiku otsas, see suur Estrella pakk!" ütles Heleri "ja palun too mulle viinamarju..!"
Mattias andis rahapahmaka Heleri kätte, et too ära jagaks ja ise ruttas otsejoones kööki, külmiku kallale viinamarju võtma ja krõpsupaki.
Monopoly raha jagatud, Mattias ka mängulaua ümber, nupud saadud, ütles Toomas: "no, kes alustab?"
"Noorim!" ütles Heleri, teades, et ise ongi kõige noorem.
"Vanem!" hüüdis Mattias üle, olles ise kõige vanem.
Selle peale hakkas seltskond naerma ja visati kivi-paber-kääre, lõppkokkuvõttes alustaski Heleri, teiseks jäi Toomas, siis Kätu ja Mattias.
Möödus tunde, tunde, tunde, õues juba hämardus.
Kui, Heleri, Mattias, Kätu ja Toomas mänguhoos olid, kõlas äkki ukselingi kriiskamine, ja sisse astusid Heleri ja Mattiase ema isa.
"Tereeeeeeeeeee!" venitas ema, nagu alati kombeks oli.
"Uhh, kell on juba nii palju, päris kaua mängisime.. ca 3 tundi!" ütles Toomas, hakates põrandalt püsti tõusma, viskas ta ka padjad tagasi diivanile.
Seda sama tegid ka teised, ainult Heleri jäi põrandale nuppe korjama ja raha soteerima mängukarpi tagasi.
Sellal jõudsid ka esikunurgas välja sahmerdistest ema ja isa. Isa lausus kohe, nähes Toomast ja Kätut ära minemas: "eiieiii, tee ei pea ära minema, ärge tehke meist väljagi!" arvates, et Toomas ja Kätu nende kojutuleku pärast ära lähevad.
"Ehhe, eii, me ei lähe teie pärast, kell on juba suht palju, ja homme on kool!" ütles Kätu naeratades, "noh vähemalt ühel meist on homme kool." viibates sellega oma vennale, kes on poIitseikoolist erakorraline puhkus.
"Ohho!" õhatas isa "Toomas, kuidas läinud on?" ütles ta, surudes Toomasega kätt.
"Eh, ikka sujub, hea, et keegi küttesüsteemi tuksi keeras, saimegi nüüd puhkust koolist!" vastas toomas naljatades.
Kui Käu ja Toomas läinud olid, sai ka Heleri lõpuks mängu kokku pandud, ja lükkas tagasi sinna kus ta mängu leidis: telekalaua alla.
"Nu, kuidas tädi Tiiu juures läks?" küsis Heleri kööki jõudes, kus Mattias krõpsukaussi pesi, ja isa asju välja tõstis, ning ema lihtsalt silmitses laual olevat salatikarppi jäletsusega.
"Nagu tavaliselt!" ütles isa.
"Nagu tavaliselt.., ehk siis ta jälle nuumas teid täis oma rabarberikoogiga?" küsis Heleri teadlikult.
Ema ja isa noogutasid.
"Okei, ma lähen oma tuppa, magama, homme on kooooool!" ütles Heleri.
"Kuidas peaga on?" küsis isa, kui Heleri oli selja pööranud.
"Aa, see vä, kõik on korras, enam pole üldse valutanud!" ütles ta, ja läks trepist ülesse, nõudepesemise lõpetanud Mattias tema kannul.
"Kle lähme homme siis baari! Hamburgerisöömingule, ennem ei saanud tulla ju!" küsis Mattias.
"Ma arvan, et ikka saab, kui mulle väga palju õppida ei anta.." viiimane lause kõlas Heleril ohatavalt.
"Okei!" ütles Mattias rõõmsalt ja läks enda tuppa.
Heleri kuulis veel toas olles, nende õueukse lahti ja kinnipaukumist, tulijaks oli Rainer, kes jälle poole öö peal koju ilmus, olles just sõbra juures ööbinud. Loomulikult järgnes sellele jälle suur kisamine, mille peatas isa, rääkides Raineriga veidi rahumeelsemalt. Mattias oli seepeale toast välja karanud ja küsinud "Mis kisma see siin on siis?"
Siis tuli Heleri oma toast välja ja ütles Mattiasele: "nad õiendavad Raineriga, kuna too tuli jälle poole öö peal koju, ta viimasel ajal jõlgub kella 21-22 vahel koju!"
"Hmm, loodan südamest, et ta mingiks tänavajõnglasest narkariks ei hakka." ütles Mattias vaadates oma toa uksevahelt allkorrusele, misjärel ta oma tuppa tagasi sulgus.
Heleri vahetas riided ära pani öösärgi selga, äratuskella moblale mille ta padja alla pistis. Ja uinus, homme jälle uus päev!


16.OSA.


"Wohh mida sina üleval teed? Magada ei mõista?" küsib Heleri Mattiaselt, valades piima kaussi.
"No kuule, ma pidin koolis iga hommik kell 06:00 tõusma, pole imegi, et varakult üleval olen ju."
ütles Mattias, kes äsja kööki jõudis ja toolile istus.
"Tahad ka?" küsis Heleri piimakrõbinaid sööma hakates.
"Mkm" vastas Mattias, "kus Rainer on siis?"
"Ta peaks kohe tulema, pidin ta ise üles äratama, tüüp, pidi ju eile pärast hilist kojutulekut õppima ka."
"Kus ta üldse ringi jõlgub?" küsis Mattias.
"Maitea, minuteada selle Markusega, see tema sõber."
"mm.." mõmises Mattias, just siis jõudis ka kööki Rainer, kes kapi kallale läks hüppama, et krõbinaid võtta.
"Kuule, ma panin sulle valmis!" ütles Heleri, ja lükkas laual oleva kausi väikevenna poole, "piima vala ise!"
Rainer ei lausunud midagi, vaid istus laua äärde ja hakkas sööma.
Mattias jälgis teda, kui Rainer seda tähele pani, küsis ta: "Mis on?"
"Hehhe, ei midagi!" ütles Mattias rõõmsalt, siis naeris ka Heleri.
"No fkk, mida te kõik naerate mu üle, niigi sain eile sõimata, pidin õppima, ja magama sain kell 23:50!" ärritus Rainer.
"õu, rahune, shiisus!" ütles Mattias kõrgema tooniga.
Rainer seepeale jättis söömise pooleli ja läks esikusse jalanõusid jalga panema, Mattias tahtis järele minna aga Heleri peatas ta.
"Ära mine, teeksid asja hullemaks ju!"
Mattias, istus seepeale toolile tagasi pea käte vahel. Oli kuulda ukse paukumist. Rainer oli välja astunud.
Heleri lõpetas söömise, ja vaatas Mattiast lausudes: "ega sina ses süüdi ei ole, ta on üldse viimasel ajal imelik kuju ju!"
"Jaajah!" ütles Mattias, tulles toolilt maha ja veeretades selle laua alla, läks ta ülakorrusele.
Kui Heleril kauss pestud oli, pani ta jopi selga, tossud jalga ja läks õue. Jõudes oma koduaiast välja tulid ka Kätu ja Toomas vastasmajast.
"Heii," hüüdis Toomas Helerile, ennem Kätut.
"Hehhe, teree..!" vastas Heleri püüdes punastust tagasi hoida.
"Kas Mattias ei tulnudki?" küsis Toomas imestades.
"MKm, pidi või?" küsis Heleri.
"Eemm.. ma lähen talle külla." ütles Toomas ja liikus Heleri koduukse poole, Heleri hüüdis järele:" kle ära uksekella anna, mine sisse, ema ja isa magavad!"
"Okei!" hüüdis ta naeratades vastu ja astus uksest sisse.
"Nuuuh, koolinädal alles algas!" pobises Kätu, kui nad teed ületasid minnes parki ja pani õhuksed kindad kätte.
"Kindad?" küsis Heleri naerdes, kui nägi, et Kätu neid kätte toppis.
"No muidugi, jube külm ju!" podises kananahas Kätu.
Kooli jõudes langes Heleri ekstra tähelepanu alla, kõik vaatasid ja küsitlesid: "Kuidas pea on? Kumb selles kismas pähe tegi? Kas tead, et Mariella´t ei ole täna koolis?" jne!
"No on ikka lambaajud!" ütles Kätu kui nad rahvamassist plikade garderoobi said.
"Mhm, närvi käib noo, nende jaoks oli see lahe näitemäng, aga minu jaoks mitte."
Kui joped said varna riputatud ilmus garderoobi Kätu poiss Mikk, kellele otse loomulikult Kätu kohe kaela kargas. Ukse taga ootas ka Hants, kes Helerit nähes suu naerule tõmbas, ja Siimuga midagi podises, ning peale seda too ära läks.
"Kudas läinud on?" küsis Heleri rõõmsalt.
"Tead pidu oli ülikõvvvvv!" ütles Hants.
"No arvata on ju..!"
"Kahju, et sind seal ei olnud," ütles Hants, "a, muideks see Mariella ju käis haiglas, oma kuradi kõhuvaludega!"
"wtf, ossa, ma ei lönud üldse kõvasti ju, no omg." ütles Heleri.
Üheksanda klassi esmaspäeva esimeseks tunniks oli klassijuhataja tund, kes võttis klassis üles Heleri ja Mariella kakluse teema.
"Noor daam, kas sa pole juba piisavalt suur ja normaalsema mõistusega, et mitte kakelda nagu 1. klassi poisike?" nähvas klassijuhataja pr. Banaanson.
"No, ma ju ei ole süüdi, tema alustas!"
Peale seda oli veel pikk jutuajamine, millele läks pm pool klassijuhatajatundi, ja teistel oli selle võrra lõbusam vaadata.
Siis aga ütles klassijuhataja: "meie klassi on tulnud uus õpilane!"
Selle peale vaatasid kõik ringi, kui nägid klassi ukse juures tagumises reas istuvat poissi, keda polnud keegi ennem tähele pannud, kõikide tähelepanu oli suunatud Heleri ja pr. Banaansoni sõnelusele.
"Tule palun klassi ette ja tutvusta ennast!" ütles pr. Banaanson lahkelt.
Tagareas istuv poiss tundus Helerile kuidagi tuttav. Poiss tõusis ilma viivitamiseta üles ning läks tahvli ette, jalas olid tal rihmikud, mustad, kulunud kitsad püksid, ja hall kapuutsiga pusa.
"Tere, mina olen Rasmus Badendick, ma olen 17-aastane, jäänud 2x istuma, esimeses ja neljandas, kooli läksin ma kuueselt sain Maikuus 7 aastaseks, ma käin poksitrennis, ained mis mulle peale eriti ei hakka on: Mata, Füsa ja keemia.
Kolisime äsja oma perega siia Dammats´i äärelinnast majja. Kuna meie eelmine maja pidavat lammutamisele minema."
Peale seda, õpetaja tänas teda ja palus tal oma kohale istuda.
Heleril tuli meelde kes ta on, seesama poiss kes eile ta naabriks kolis!
"lol" ütles Hants vahetunnis Helerile, "Mina küll nii täpselt ei oleks julgenud rääkida, et ma olen lausa 2x istuma jäänud iksdee!" ütles Hants veelkord Helerile.
"Ta on mu naaber, eile äsja kolis, tõid oma viimased asjad ära." ütles Heleri, vaadates Rasmust, kes istus teises fujajee otsas üksinda pingil.
"Ahha.. rääkisite ka siis midagi vä?" küsis Hants.
"Mkm, ma pakkusin neile, abi et kolimisel aidata kaste majja viia, aga ta ema oli väääga tormakas, ja ei soovinud abi vms!"
Kell helises, õpilased läksid tundidesse, Heleri nägi ka Simonat ja Laurat, kahekesi, kes liikusid klassi poole. Nad käisid koos Mikuga 10-s klassis, Helerist vaid 1 klass kõrgemal.


17.OSA.


Tunnid said läbi.
"Kle sa õhtul hiljem baari viitsid?" küsis Hants Helerilt.
"Mm.." mõtleb Heleri "Ma lähen oma venna, Kätu ja Toomasega!"
"Mmm.. " vajus Hantsu nägu selle peale pikaks.
"Aga tule sina ka meiega!"
"Aahh, mina? Maiteagi, pärast käin teile pinda seal, ja pealegi ma ei tea seda Toomast ja sinu venda ju." ütles Toomas, kui nad Helerila kooliuste vahele jõudsid, neid lahutas vaid 2m minna külma sügistuule kätte.
"No siis tutvudki nendega ju!"
"Mm.. okei, mis kell?" küsis Hants.
"Ma ei tea, ma lähen koju õpin ära, siis mingiaeg lähme eks, ma hellan sulle!"
Heleri ja Hants olid juba vahepeal õue läinud ja bussipeatuse poole jalutanud mis asus üle kooliõue paremal pool asuvas maja ees.
"Okei, teeme siis nii!" ütles Hants ja läks eespool minema, Heleri jäi aga Kätut ootama tuule kätte õue.
Möödus 2 minutit kui Kätu lõpuks tuli, koos Mikuga, kes bussi peale jooksis.
"Nu, kus sa olid no? Ma siin külmetan ennast!" pahandas Heleri Kätu peale.
"No sorri, kuradi Geo õps mölises, kuna mul on kodutöö tegemata!" ütles Kätu.
Heleri ja Kätu läksid üle tee parki, et sealtkaudu koju minna, teel olles vestlesid kõigest, siis äkki ütles Heleri: "Kle Hants tuleb ka täna õhtul baari!"
"Kumb kutsus?" küsis Kätu õhinaga ja kindlasti lootes, et kutsus Hants.
"Hants!" ütles Heleri, mispeale Kätu suu naerule läks, "ta tahtis mulle täna ütlus baaris välja teha, aga ma ütlesin et ma tulen nv teiega ja kutsusin ta kaasa!"
"Mmm.. kuule, miks sa Hantsuga midagi tõsisemat pole ette võtnud?" küsis Kätu, vaadates Helerile otsa, "ma olen sada prossa kindel, et sina talle meeldid, seda on ju näha ka kohe, mõtle ta meeldib pea kooli kõikidele plikadele, ja ta saab sinuga ülihästi läbi noo!"
Heleri kõndis edasi vastamata sõnagi ja istus pargipingile, mille alune oli lehti täis.
"Tead, ma ei taha ju üldse praegu tõsisemaid suhteid ette võtta, hetkel on ka 9.klass käsil ju.." pobises Heleri, mängides tennistega pargipingi all olevate lehtedega. "vat nagu sina.. sul on Mikk, ja sa pm nagu ei õpi üldse, sa venitad alati veerandi lõpuks, nende kriitiliste ainete peal kolmed välja!" lisas Heleri.
"No mina olen nv loIlpea, ja ausalt öeldes ma ei üritagi õppida ju!" ütles Kätu, "aga sina oled ju meil siin väike tuupur!" naeris ta.
"MKm, ma saan ka ju mingi vaevaliselt välja venitatud normaalsed hinded, ma üritan palju, aga tulemus on ikkagi pažk." nähvas Heleri ja lõi jalge ette kogutud suurt vahtralehepuhmakat mis tuulega edasi kandus. Peale seda nägid tüdrukud koolimaja poolt tulemas nende klassi uut õpilast, ja Heleri uut naabrit: Rasmust. Poiss kõndis tüdrukutest mööda ilma neid märkamatagi.
"Tule!!" ütles Kätu, tõustes pargipingilt püsti tirides Heleri kaasa, joostes Rasmuse poole.
"Tere Rasmus!" ütles Kätu Rasmuse selja tagant. Mispeale Rasmus selja pööras ja lausus: "Tere!"
"Mm.. me pole tutvunudki üldse tänase päeva jooksul! Mina olen Kätriin, kutsu Kätuks, ja see siin on Heleri!" tutvustas Kätu.
"Mm.. tere!" pobises Heleri vaadates poisile otsa.
"Mm.. okei..!" ütles Rasmus ja jalutas edasi. Kolmekes kõndisid läbi pargi, kellegil midagi jutustada polnud, siis äkki ütles Kätu: "Kuule, sa elad seal Maple Leaf 6 majas eks?"
Rasmus noogutas.
"Ma elan ka seal, üle Heleri maja, sinu maja vastas vasakut kätt on Heleri maja, me eile nägime teid." ütles Kätu.
"Ja tahtsime ka teid abistada, aga su ema oli nii tormakas vn." ütles Heleri.
"Ahh.. ta on jahh.. tahab kõike ise ära teha..!" ütles rasmus kokutades.
Seltskond ületas pargist tulles teed, ning Rasmus ütles tüdrukutele: "Headaega, homme näeme!"
"Tsawki!" hüüdsid Heleri ja Kätu lehvitades.
Kui Rasmus oli oma majja läinud seisid Heleri ja Kätu ikka kahe maja vahel.
"Tore poiss tundub!" ütles Heleri Kätule, "aga liiga häbelik vn!"
"Jepp!" lausus Kätu, "kle oki saame siis õhtul kokku mingiaeg, kui sul õpitud on eks!" ütles ta ja lehvitas Helerile, kes juba oma maja ukse ees oli ning Kätu üle heki röökis.
Heleri sisenes majja, ja köögist oli kuulda poiste rääkimist, mis vaikis siis kui Heleri sahmitsema hakkas koridoris. Nurga tagant ilmus välja Toomas, kes küsis Helerilt: "Tsau, kuule kas Kätu tuli ka koos sinuga?"
"Yeapp!" ütles Heleri julgemata Toomasele pilku pöörata.
"Okei, Mattias, ma siis lähen koju, õhtul lähme välja siis!" ütles ta köögis istuvale Mattiasele. Ja läks Helerist mööda, kes parasjagu tagumik upakil jalanõusid jalast ära kiskus, uksest välja.
Heleri läks tampis viibates korra isa kabinetist ka läbi, kes jälle paberiasju täitis ja isa küsis tütart nähes:"kuidas koolis läks?"
"Ahh, nagu alati.. tüütult!" ütles Heleri ja tampis edasi oma tuppa, et kähku ära õppida.

18.OSA.
"Heii, on õpitud?" küsis Mattias kiigates Heleri tuppa ukse vahelt.
"Mhm, ma hellan korra Hantsule ka, siis võime minna!"
"Hants?" küsis Mattias, "aaa.. sul on juba keegi!" ütles ta kahtlaselt ja naerdes.
"loll, ei ta on mu hea sõber, ta tahtis mind täna kutsuda baari, aga ma oleksin ju nv teiega läinud seega ma kutsusin tema ka!" ütles Heleri ja tõusis laua tagant, võttes tooli seljatoe pealt dressipluusi, Mattias ikka seisis ukse vahel ning vaatas üksisilmi muheledes Helerit.
"NO mida on ää?" küsis Heleri vaadates Mattiast, kes tema üle naerab, ja ukse ees ära tulla ei tahtnud.
"Eee, ei midagi!" ütles ta kähku ja tuli eest ära, Heleri läks allkorrusele, valis Hantsu numbri ja helistas.
"Tsauu!"
"Jou, baari minek?"
"Mhm, me hakkame kohe liikuma maja juurest, saame baari juures kokku eks!"
"Okei tšau, kohtume!" ütles Hants ja lõpetas kõne.
Heleri sättis tosse jalga, kui isa, kes oli ennast vahelduseks teleka ette istuma saanud, hüüdis: "Kuhu sa lähed Heleri?"
"Aa, Mattiase, Kätu,Toomase ja Hantsuga baari!" ütles Heleri, selle peale keeras isa oma pead vaadates tema poole küsivalt.
"Ee,., me läheme burksi sööma!" ütles Heleri, taibates, mis isa küsida oli tahtnud.
"Amm okei siis!" muheles isa ja vaatas televiisorist tv3-e uudiseid edasi.
Heleril olid tossud jalas ja jope seljas, ning ootas Hantsu, kui äkki kõlas koputus uksele, Heleri avas ja ukse taga olid juba Toomas ja Kätu, Heleri naeratas sõnagi lausumatta ja läks külma sügisõhu kätte õue.
"wtf, ma arvasin, et me peame teie ukse taha tulema, ja ütlema, et nüüd on minek.."
"Mattias hellas meile!" ütles Toomas.
Peale Toomase lauset tuli ka Mattias õue.
Seltskond läks mööda pargi äärt kilomeeter edasi kuni lähenesid Waoh´i nimelisele baarile.
"Ma lähen eespool. Kohtume baaris!" ütles Heleri ja silkas Mattiase, Toomase ja Kätu ees ära.
"wtf, kuhu ta läks?" küsis Toomas.
"Hantsu juurde, ta ootab seal vaata!" ütles Kätu viibates baari valgustatud nurgakesele kuhu Kätu jooksuga jõudis.
"Tšau!" ütles Hants, "üksi tulid?" küsis.
"MKm, teised tulevad tagant, lähme meie baari juba!" lausus Heleri Hantsule.
Heleri ja Hants läksid baari, hetkel oli käimas seal üks kõva piljardišõu raha peale, ning Black Eyed Peas´i lugu: I gotta feeling.
Heleri ja Hants istusid kuue inimese lauda, mis asus aknaruloo juures.
Kui Heleri märkas ka lõpuks baari sisenemas oma venda, Kätut ja Toomast, tõusis ta püsti, tatsas, läbi rahvasumma nende poole, et neid valitud lauda kutsuda, kuhu Hants istuma jäi.
"Poisid!" ütles Heleri, kui oli jõudnud laua äärde, "See on minu klassivend ja supperhea sõber: Hants!" tutvustas ta, mispeale Hants püsti tõsis ja Toomase ning Mattiasega kätt surus.
Viieliikmeline seltskond istus laua taga vaikselt, kuni Hants ütles: "Ee.. äkki telliksime midagi.. milleks me muidu siia baari tulime?" küsis ta muheledes, mispeale teised menüüd haarasid ja uudistasid.
Hants ütles Helerile: "kle vali midagi ja ütle mulle, ma teen välja!"
"Mul on endal ka raha kaasas!" puikles Heleri vastu.
"Aga mina ju kutsusin!" tegi Hants targa näo pähe.
Möödus 10 minutit kui lauale ilmusid 4 hamburgerikaussi ja 1 pannkoogikauss, mille tellis Kätu ja joogiks piima. Hants, Toomas ja Mattias said omavahel heale jutule, rääkides mingitest automootoritest ja tänapäeva tehnikast. Heleri ja Kätu istusid aga vaikselt, vahetades teineteisel pilku, ja ei osanud juttu sulandudagi.
"Ämm, meil Helluga on söödud, me hakkame kodu poole minema, te võite siin veel rääkida omavahel eks!" ütles Kätu, tõustes püsti, ning üritades Toomasest ja Mattiasest mööda pääseda.
"Oota, me tuleme ka!" ütles Mattias ja hakkas kiiremini oma poolikut hamburgerit sööma, mis juba oli eelnevad 15 minutit lihtsalt seisnud.
"Me saame ise ka koju mindud!" ütles Heleri, ning vaatas Hantsule otsa "Tsau Hants, koolis näeme!"
"Tsau!" ütles Hants naeratades vastu Helerile.
Heleri ja Kätu väljusid baarist, vaadates teerada, mis kulges kodu poole, olles valgustatud vaid mõne üksiku tänavalaternaga.
Heleri ja Kätu hakkasid minema, ning võtsid jututeema üles, et ei peaks nii palju mõtlema sellele pimedusele ja kostuvatele häältele.
"Homme on Bios KT! Õppisid?" küsis Heleri Kätult.
"Mhm!"
"Sina ja õppima?" küsis Heleri naerdes, pannes käsi taskusse, külma eest.
"Maitea, mul oli igav.. mõtlesin vahelduseks õppida, iksdeee!" lausus Kätu.
Siis aga kuulsid nad enda selja tagant kõva krabinat ja nagu kostuvaid jooksusamme mitme inimese poolt, selle peale vaatasid tüdrukud üksteisele otsa hirmunud nägudega, ning haarasid üksteisel kätest ja tõstsid kiirema tempo kodu poole..

Eelnevad 1-10 osa on siin! Pidin need osad uude menüüsse toppinud kuna siia ei andnud enam kirjutada, ilmselt oli lubatust rohkem kirjutatud, teie aga kommige ikka siia teemasse!

Kommentaarid