Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

DRAAKOn

postitas: benjamin556 - 07.02.2009, , loetud: 862x

silmapiir lubab. Tema tühi pilk tabas eemal lendavat draakonit. Hetkeks tundus nagu ma oleks veidikene naeratanud... ei see oli vaid eksitus... minu pilgus oli vaid tühjus, kuid siiski tungis see nii sügavale draakoni hinge, et viimane lausa tajus seda. Lohe hakkas jälgijat otsima, kuigi ta ei märkanud teda, kuna vahemaa oli liiga suur. Peale mõneajast otsimist leidis lohe lõpuks jälgja ülesse. Draakon kogus hoogu ja lähenes mulle. Kuid isegi raevuka draakoni lähenemine ei hirmutanud mind... ma seisin ikka sama emotsioonitult ja vaatas kaugustesse, isegi kõige väiksema lihase liigutust ei olnud minu näol märgata... ega saanudki tundus nagu ma oleks surnud ja seisaks vaid krampide tõttu püsti. Kui vaid draakoni ninasõõrmetest tuli aega ajalt hingeõhku, mida väljas va#!?!#eva külmaga hästi ...

Märksõnad: draakon  lohe  mina 

Loe edasi | Loe kommentaare (0)

Profiil

Bennu

Sissekandeid: 27
Punkte: 6485
Kollikood: 382678
Viimati:
 

Arhiiv

Viimati luges