Nukkude Palee //2 (5)

Ülejäänud kool möödus sellel päeval kiirelt. Rohkem me enam M-e ei näinud, kuid siiski otsustasime peale kooli käia ringi ainult terve grupiga, et neil ei tekiks võimalust meid saboteerida.
Alguses käisime läbi minu poolt, siis Caroline'i, siis Bryce'i, Emily, Alexi ja viimaks Nessa poolt.
Mainiksin ka igaks juhuks ära et Emily täisnimi on Emilie ja hüüdnimi Em, Alexi nimi..ok, seda ma tegelikult isegi ei mäleta, kuna see oli mingi kahtlane välismaa nimi ja Venessa hüüdnimi siis Nessa...ja Caroline'i kutsume vahel Blondie'ks..ta tegelikult on küll RÄME tark aga ta vahepeal käitub nii, et klassi poistega paremini läbi saada.
Seejärel läksime bensukasse ja ostsime palju süüa kaasa. Kulutasime peaaegu meie kõigi rahad ära..ja see on palju, sest me oleme kõik rikkamad kui tavalised inimesed..eriti Vanessa ja Bryce (lisan igaks juhuks juurde et ta ei meeldi mulle tema raha pärast, vaid ta lihtsalt naerab..nagu nii ilusa häälega ja on nii ilus ja vaimukas..ja kuigi ta võib tunduda nagu ärahellitatud pubekas, kes nagu suitsetaks või jooks või midagi hullematki, ei tee ta midagi neist ja ta on tegelikult väga tundeline tü...ahh, damn ma kaldusin nüüd teemast kõrvale!).
Niisiis käisime veel Nessa pool hängisime veits seal ja siis läksime Alexi autosse (ta on 18..klass meist ees, koos Nessa ja Bryce'iga aga Nessa ei juhi ja Bryce'i auto on paranduses). Sõitsime juba poole maast ära kui Nessyle tuli meelde, et ta unustas oma RAAMATU (!!!) maha..on ikka tüüp..me lähme pimedasse õudsasse majja ja tema tahab oma õudukaid lugeda!!! Igal juhul suundusime tagasi saime raamatu (või õigemini 5, 500 (!!!!!!!...) leheküljelist raamatut. Ta on ilge raamatukoi!

Nüüd siis tähtsamate asjade juurde

Jõudsime palee juurde. Nad olid juba kohal ning meiegi võtsime kotid ja seisime nii nagu alati Ameerika filmides on näha võistlevaid gruppe üksteisele vastu põrnitsemas. Meie ümbrus oli aga palju tumedam, süngem, kummituslikum.
Missie (Maria) hakkas rääkima: "Niisiis me oleme kogunenud siia.."kõik itsitasid..ka meie, "..et teada saada..kes meist on siiski parim..ja nagu kõik teavad, me nagunii võidame," selle peale mühatasiem sarkastiliselt, "aga if you wanna play, than game on!!" Liikusime kõik nüüd eesukse poole.Martin vajutas lingi alla ja avas ukse. Astusime sisse ja imetlesime seda peent maja..kummituslikku, kulunud ja vana, kuid siiski kõik me hindasime selle maja kunagist ilu ja imelist kujundajat kes seda maja dekoreeris.
Kõik jäime maja imetlema, kui äkki langes uks meie taga kriginaga kinni. Vanessa ja Merilyn ehmatasid (aparently they are the croups easily scared ones) ning püüdsid paaniliselt ust avada, kuid see oli täielikult kinni jäänud. Äkki kostis kõikjalt meie ümbert: seintest, põrandast ja laest kummalist madalat kähisevat häält, mille kostudes me hüppasime kõik kokku toa keskele: (siis ma küll ei tabanud ära, kuid selles hääles oli veel midagi tähtsat, millest sellel hetkel peaaegu mitte keegi meist aru ei saanud) "Te ei saa siit välja..te saate teada, millist piina me teiesugustelt saame ja te ei lahku siit iialgi!"
Siis oli mõni minut vaikust ja keegi meist ei julgenud hingatagi (mulle tundus, et Musuki ei hinganudki. Seejärel aga mõned meist kiljatasid ja me kõik vaatasime sinna poole.. Seinal oli verega kirjutatud "Teie luud jäävad igaveseks siia. Teie lõpp saab olema piinarikas."
Me kõik lugesime teksti, mitu korda läbi ja siis iitsatas Emily: "Verd tilgub kuskilt!"Nägime ta õlal tilkunud verd ja aatasime samuti kõik üles lakke ja nägime Malera moonutatud, katki rebitud, silmad välja kistud laes rippumas hiiglaslikus ämblikuvõrgus.

Autori kommentaar »