Päevik: keda üldse võib usaldada? //4 (12) (3)

Eelmises osas:

"Üks oli pahadepoolel sorts-võlur ja teine headepoolel nõid-haldjas ja noh minu saamine oli tegelikult õnnetus aga nagu sa arvatavasti tead ei saa võluolendid oma lapsi kaotada vaid nad sünnivad alati kindlalt ja noh enamjaolt tervetena..ja kuna mina kukkusin välja ilma võluväeta siis nad võõrdusid üksteisest veelgi rohkem kui varem ja peaagu tapsid selle pärast üksteist..aga kuna nad kumbki ei tahtnud surra siis võtsid nad ühe tavalise inimnaise keha ja asusid selles koos elama..nad leidsid koos kasvatamismeetodi ja kasvatasid mind noh..mitte heade ja mitte halbade poole jaoks..ja noh nüüd ma lihtsalt täidan tellimusi..üks ainsatest võlumaailmaga seotud töödest mida võib teha ilma võluvõimeteta ja noh ma ei rääkinud sulle et ma tean võlumaailmast sest..noh ma küll kahtlustasin aga ma ei saanud kindel olla et saa oled võluvägine aga noh nüüd ma tean kindlalt kui olen su väge näinud.."
"võlu-missasi"
"noh.."


Selles osas:

"...Ma pean alustama algusest..." ta vaatas mulle ootavalt otsa, et ma midagi ütleksin aga ma vaid noogutasin vaevumärgatavalt.
"Oli kord..jah muinasjutu algus..kuid see ei lõppe just väga kenasti"ütles ta siis kui olin 'oli kordi" peale kulmu kergitanud.
"Nagu ma juba ütlesin..oli kord üks.. täis haldja-nõidade perekond...kes elasid siis võlumaal ja valvasid kogu võlumaailma..ja ka inimeste maaima..ühesõnaga kõiki kes olid head.Nad võitlesid pallllju ja seetõttu omandasid nad oskusi mida ainult nemad on kogu ajaloo jooksul teadnud..ja seetõttu said põlvkonnad järjest tugevamaks ja tugevamaks ja lõpuks pidi Tumedate klann..jajah ma ei nimeta neid pahadeks ega mustadeks sest ma kuulun isegi pooleldi nende hulka...tegema midagi selleks et neid võita ja nad koostasid tõsiselt suure Tumedate armee..suurima terves ajaloos..ja nad läksid niiöelda "Võluvägiste perekonnale vastu.
Pärast suurt lahingut, kus vaid mõned üksikud kuid kõik nendest võluvägistest aliśtasid palju Tumedaid kuid lõpuks..üksteise järel surid nad kõik...kuid olid kuulujutud, et nende peres oli veel üks...tüdruk kuid kunagi ja mitte keegi ei teadnud kas tõesti on neil veel üks võimalus võita Tumedaid..kas neil on veel üks võimalus alistada kurjust..kas kunagi on võimalik avada võlumaailma ja inimestemaailma vahel olev värav turvaliselt...kuigi paljud uskusid et on veel lootus ei teatud et kui see tüdruk on päriselt olemas siis miks ei oel keegi teda veel tapnud ja miks kurjade pooled pole teda leidnud ja hävitanud..kas see tüdruk on täielikult "võluvägine või võib temas olla ka sortsi verd..keegi ei te sest viimane võluvägine kes sai lapsi oli mehkeldanud igasuguste inimetega ja kuigi ta oli kindlalt heade poolel siis arvatavasti oleks ta ka lapse endale jätnud siis kui ta oleks saanud ta Tumedate kaudu ja kardetakse..et kui selles lapses on sortsi verd siis ta võib ju ka pahade poole üle minna...ja seetõttu..ja noh ka varasema tõttu hakati siis seda perekonda kutsuma võluvägisteks..ei halb ega hea.. kuid võimsaim vägi, mis keegi on iial teadnud."

Istusime veidi vaikuses tema oodates minu rektsiooni..."Nii, et mitte keegi ei tea kes mu isa on??"
"Ei"
"Aga mu ema on siis surnud?" küsisin väikse kurbusenoodiga hääles.
"Jah..kui mu oletused on tõesed ja sa tõesti oled võluvägine." vastas ta seejärel tundub et arusaades et ma tõesti isegi juba rääkisin temaga ja ta lugu oli aidanud tõesti asju leevendada.
"Sel juhul kuna mu isa pool võis olla see mis mu ema hävitas siis ma ei kavatse välja uurida kes mu isa oli!"laususin otsustavalt.
"Sa ei taha isegi teada?" küsis ta imestusega-
"Eih.. mitte siis kui pärast selle avastamist võib mu kurjusepool..muidugi kui see olemas on.. mu üle võimust võtta..ja ma arvan et sa võiksid minna kuna ma pole endiselt otsustanud kas sulle kallale karata või mitte..."
"Selge,lähen..kas tohib?" ja kuna ma ei öelnud midagi siis ta järeldas et võib..ning ta suudles mind kergelt põsele..üritades mind mitte pahandada ja lahkus.

Istusin veel veidi kui äkki hüppas keegi aknast sisse selle purustades nii et teadsin kohe..et see ei ole Khris,Julian, või keegi teine kes mulle head soovis ja hüppasin saltoga diivani taha..aga kuna ma ei olnud ründajat näinud siis poleks olnud kasu ka mustast päevikust nii, et hüppasin diivani tagant välja ja saatsin ta poole energiapalli kuid ta kuid ta kuidagi lükkas selle kilbiga minu poole tagasi..ja kuna see toimus väga kiiresti ja ta kilp kattis ta nägu ei teadnud ma endiselt milline ta välja näeb ja setõttu ma ei hüpanud mitte diivani taha uuesti peitu et ma saaksin sekundi vaba aega et päevik kutsuda ja sealt leida loits selle tüübi alistmiseks..selle asemel hüppasin ma saltoga hoopis teisele poole hüpates omaenda palli eest ära..
Ta muudkui tõrjus mu lööke tagasi ja kui mina vahepeal teda ei rünnanud ii et ta ei saanud mu lõõpe tagasi mulle saata saatis ta mulle ise mingeid rohelise lõga palle...milles tundsin ära sirturentsia(roheline ja mürgine essents mis kahjustab(teeb mürgiseks) ka teisi taimi selle ümber) palli ning hüppasin ka nendest eemale veel erilise ettevaatusega sest kui need tabaksid mind siis nakatuksin piinarikkasse haigusesse mis eemaldaks või teeks nõrgemaks mu väe ning koostaks suuri piinu..see võitlus läks mulle esimest korda juba tõsiselt ohtlikusks sest ma endiselt ei näinud ta nägu ja ta ründas mind aina kiiremini ja kiiremini ja lõpuks läks kõik mustaks.

Autori kommentaar »