Õuduste elu (Seitsmes osa) (2)

Eelmises osas: Ka Mirell oli sisse loginud. Hakkasime juttu rääkima...

Rääkisime umbes kaks tundi. Kui arvuti välja lülitasin, oli kell juba pool kaksteist. Tõmbasin kähku une-riided selga ja võtsin raamatu kätte, ning hüppasin kähku voodisse. Kuulsin, et ukse link vajus alla. Ema tuli sisse.

Miks sa ei maga? (Ema)
Ma ju loen! (Mina)
Jah. Aga kell on ju umbes pool kaksteist! (Ema)
Aga ma pean homme alles kella kümneks kooli minema! (Mina)
Alles? (Ema)
Jah! (Mina)
No olgu siis. Loe edasi! Aga kell hiljemalt üks pead sa lugemise lõpetama! (Ema)
Jahh. (Mina)

Ema läks uksest välja. Õnneks väike lamp põles, ei kartnud ma siis midagi. Lugesin... Lugesin... Lugesin... Kui lõpetasin, oli kell 2. minutit enne kella ühte. Panin raamatu käest ja keerasin tule hõõguma, aga nii, et tuli ikkagi põles. Öösel magasin ma rahulikult. Tuli hommik. Vaatasin kella.

Alles kaheksa! (Mina)
Pomisesin omaette.

Läksin kööki, ema tegi süüa. Ning ka isa oli kodus. Arvatavasti oli söögiks midagi head. Vaatasin. Praesaiad. Keksisin oma tuppa tagasi. Mul oli õudsalt igav. Jooksin alla tagasi.

Ema, kas ma tohin minna vaadata mida uut postkastis on? (Mina)
Jah, ikka! (Ema)

Läksin uuesti oma tuppa ja panin riidesse, ning seejärel jooksin jälle alla. Läksin postkasti juurde. Keerasin võtmega lahti. Seal oli kiri mulle. Keerasin postkasti ukse kinni ja läksin tuppa. Kuid kohe hakkas ema mind küsitlema.

Noh, mis siis postkastis oli? (Ema)
Midagi! Ainult kiri mulle! (Mina)
Ok! (Ema)

Läksin oma tuppa ja uurisin kirja ümbrust lähemalt. Kiri oli õpetajalt! Hakkasin kirja lugema:
ON TEADA, ET KOOLIS KUMMITAB! TE EI PEA LÄHIMATEL VIIEL NÄDALAL KOOLI TULEMA. KUI AEG PEAKS PIKENEMA, TEATAN TEILE SELLEST NELJANDAL NÄDALAL! AJAME KOOLIST VAIME MINEMA, NING KORRASTAME KA KOOLIMAJA. AINULT TÄNA TAHAKS KELLA KÜMNEKS ÕPETAJATE TOAS KOKKU SAADA: ELLY, MIRELLI, NIELLI, REELIKA JA FLAZY'GA. PALUN TULGE KOHALE. ROHKEM TEAVET SAATE MEIE KOOLI LEHEKÜLJELT.
Ette tänades
Teie õpetaja!

Ma ei julgenud sellest emale rääkida. Panin kirja kappi. Kell oli juba veerand kümme. Läksin vannituppa, panin õrnalt ripsmedužži, huulepulka veidi põsepuna ja läksin oma tuppa. Panin selga kooliriided, asjad käekotti ja minek.

Head aega ema! Head aega isa! (Mina)
Tsau! (Ema)
Head aega kullake! (Isa)

Läksin kooli poole. Jõudsin poole kümneks kooli. Panin riided sõivistusse ja läksin õpetajate tuppa. Flazy ja Mirell olid kohal.

Tsau Reelika! (Flazy)
Tsau Flazy! (Mina)
Tsaukaa! (Mirell)
Tsau, tsau! (Mina)

Mirell jooksis mu juurde ning kallistas mind. Kallistasin vastu.

Kas õpetajat polegi? (Mina)
Mine vaata seina peal olevat silti. (Flazy)

Lugesin kirja läbi. Ma ei kartnud!!!

Ta tuleb 5 min enne kümmet! (Mina)
Jah! (Mirell)

Lõpuks jõudis ka Elly. Viis minutit peale teda jõudis ka Niell! Lõpuks olime kõik kohal, ainult õpetaja oli veel puudu. Aga eks me jõudsime ju vara kah. Ta tuleb varsti. Kuid ukse link vajus juba alla, ning uks avanes kääksudes, kuid kedagi polnud. Nüüd olin juba hirmul. Mina ja Mirell läksime ukse poole, Elly ei julgenud tulla. Kui olime uksele juba üsna lähedal, lõi see meie nina ees pauguga kinni! Olin veel rohkem hirmul, aga püüdsin siiski vastavalt vanusele käituda. Kuulsime kuidas üleval ukselingid üles alla käisid, uksed paukusid ja kuulda oli uste lukustamist ja avamist! Ootasime ja ootasime... Siis tuligi õpetaja. Ta hakkas meiega rääkima kuid, ukselinkide, ustepaugutamised ja võtmekeeramine ei jäänud järele...

Autori kommentaar »