Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

õudne unenägu osutub heaks [neljateistkümses osa] ehk viimane osa (1)

Silvia jõudis Mary juurde. Tsau Mary!!`` ütles Silvia viisakalt. Tere Silvia!!`` vastas siis ka Mary. Kuule tead, täna on mu isa sünnipäev!!`´ vastas Silvia kilgates, nagu väike laps. Oi kui tore!!`` hõikas ka Mary. Kas sa kutsud minu ka?? Või kas su isa kutsus minu ka????`` küsis Mary. Noh, asi on selles et..... ah, mina kutsusin su sünnipäevale. On see tõsi??`` küsis Mary. Ma ju ütlesin :[ mul on piinlik, aga ma TÕESTI TAHAN SIND KUTSUDA!!!`` ütles Silvia, endal nutt kurgus. No olgu olgu!!! Ära ainult nutma hakka!!`` ütles Mary. Oki, aga ma räägin sulle ühe saladuse, ja ära seda kellelegi ütle!! Isegi emale ega isale mitte!!`` ütles Silvia. Olgu.`` oli Mary nõus. No nii, ma teen oma liivakastis igasukuseit liivatoite, noh ja siis need muutuvad mõni hetk hiljem päris toitudeks.`` ütles Silvia. Ohoo, no usun ma jee.`` ütles Mary tõsiselt. Aga see on nii!!`` proovis Silvia Mary`le asja selgitada. No olgu, ma tulen täna sinu isa sünnipäevale ja siis näita seda mulle!!`` ütles Mary kannatamatult. Möödusid kaks tundi, ja Mary jõudis kõige esimesena kohale. Noh näita siis.`` ütles Mary. JAH JAH!!`` ütles Silvia, ja nad läksid liivakasti juurde. Siis ronis Silvia liivakasti, Mary`le asja selgitama, ja tegi ühe liivašokolaadi. Noh vaata nüüd ise!!``ütles Silvia uhkelt. Ja Mary vaatas silma pärani peas. Ja ongi nii!!`` imestas Mary. Isa sünnipäev peeti aga uhkelt ära, ja Maryst ning Silviast said väga väga head sõbrad!!!!!

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!