# surviver# 1 // LOE KINDLASTI! :)

postitas: dangerous1 - 05.01.2010, 2010-01-05 19:34, loetud: 348x

Mööda pimedat teed longib noor kiskja. Ta meel on kurb ja rusutud,
sest talvel napib toitu mida ta saaks püüda. Aeglaselt ta lohistab
ühe käpa teise taha. Hetkeks märkab ta midagi huvitavat. Tema ees on
alla ajatud põhjapõder. Põder on nimelt üks ihaldatumaid saake
Soomes. Noor kiskja vaatab ühele poole ja siis teisele poole, tehes
nii kindlaks, et kedagi läheduses pole. Ta on kahe pika sammuga veel
vaevalt hingava saagi juures. Ta krahmab hammastega sureva looma
kõrist. Loom teeb veel jõuetu katse vastu hakkata ja siis vajub
surnult maha. Veri kiskja suus suurendab ta hullumeelset nälga. Ta
rebib saagi küljest tüki ja hetkega Leevendav tunne valdab keha. Ta
kurgust voolab alla janu kustutav veri. Tumedakarvaline kiskja on üle
pika aja õnnelik. Ta kõht on silmini täis ja vaikselt tükib peale
uni. Et mitte kaotada oma väärtuslikku saaki, lohistab ta saagi
endaga metsa kaasa. Pikk vererada näitab ta jälgi metsa ning kiskja
uurib neid huvituvalt. Kas ta peaks midagi tegema? Mõtiskleb ta. Ta
kallutab pea ebaharilikult viltu ja tõmbab ninaga verelõhnalist
õhku. Ta teab,et sellise lõhna peale tormab kohale mitu temasugust,
kuid ta on loom ja ei saa midagi selle vastu teha. Ta peab sellega
leppima tahes või mitte. Ta nuhutab korra veel õhku ja lipsab siis
lähimasse urgu koos saagiga. Ta lakub oma moka ja käpad puhtaks,
tõmbub kerra ning toetab pea käpadele. Vaikselt vajuvad ta tinarasked
silmad kinni ning ta uinub rahulikku unne.

NAOMI

valge hundi kõht koriseb kõvasti, kuid ta toidu otsingud ei edene.
Varsti, kui ta süüa ei saa ootab teda näljasurm. Nimelt pole hunt
söönud päevi, kui mitte nädalaid. Ta nuhutab kasutult õhku, et
tabada kas või kõige väiksema eluka lõhn. Ta ninna tungib järsult
kibe ja kõditav külm õhk. Koeraline aevastab ning ta pea käib
seejuures järsult tahapoole. Mis võis selle lõhna põhjustada?
Inimene see ilmselgelt pole, sest inimese lõhna tunneb naomi hästi.
Ta tunneks inimeselõhna koheselt ära. Ta minevik on piisavalt segane.
Hetkeks vajub nukker ja näljane loomake mõttesse ja võpatab
järjekordse aevastuse peale, mille ta ise põhjustab. Ta aevastus
meenutab minevikku, seda aega kui tal veel neli imeilusat kutsikat
oli. See aeg Polnudki kaua aega tagasi. Siis kui paljud surid esimesse

saagi puudumisse, kaasa arvatud naomi kutsikad. Kui hunt saaks nutta
voolaksid naomil pisarad. Kuid ta on ainult hunt. Vahepeal tundub
naomile, et ta pole tavaline, et temaga on midagi lahti. Esiteks on
naomil imelik mälu, paljud emahundid on. Juba oma kutsikad unustanud,
kuid tema leinab neid ikka veel. Teiseks on emahundil eriline maitse
isaste suhtes, enamus hunte valib kõige esimese kaaslase, kuid tema
valib oma südame järgi. Kolmandaks on see et Naomil on süda, mitte
et teiStel ei oleks, kuid tema süda räägib: ta süda ütleb mis
talle meeldib, mis mitte... Naomi nuhutab kibetat õhku ja ta ninna
lööb kipitus. Ta niutsatab valust ning jookseb lõhna eest veel
sügavamale metsa. Ta mõtleb ( veel üks tunnus et ta on eriline). Ta
meenutab ja talle turgatab pähe mälestus Nikost, kes lõhnastas oma
saagi, et teised seda varastada ei saaks. Tähendab et läheduses peab
leiduma süüja. Söögi nimel teeks naomi praegu kõike. Ta Läheneb
lõhna endisele kohale vaikselt, hingab korra sügavalt sisse ning
astub kibedasse lõhnapilve. Ta käpad vajuvad sügavasse lumme ja nii
on tal raskem liikuda. Korraga lumi ei vaju enam ning Naomi pilk
liigub lumele. Lumel on suur isashundi jälg, kuid mitte piisavalt et
mahutada musklis emahundi jälge.ta vaatab ringi ja krimpsutab valusat
nina. Lõhn tungib ninna aina rohkem ja rohkem, tähendab et saak peab
lähedal olema. Paar hüpet eemal märkab emahunt vererada. Veel üks
märge et midagi söödavat on läheduses. Ta teeb need paar hüpet
ning tõmbab ninna vere ja kibeda lõhna segu. Ta suu valgub vett
täis. Veri...ta instinktid juhivad teda mööda vererada edasi ja
edasi. Mõne meetrikümne järel märkab ta koobast, mis ilmselt varem
kuulus ilvesele. Emailvesele. Lõhnade segusse lisandub veel ilvesele
ja isashundi lõhn. Vaikselt hiilib koopa ta avause poole ja sinna
jõudes võtanb sisse kaitse positsooni. Talle vaatab vastu temast
veidi suurem pruunikas-hallikas isahunt.