RoseMary story

postitas: Aune10 - 27.08.2010, 2010-08-27 17:44, loetud: 332x

Tere olen RoseMary elan täiesti tavalises väikses külas mis asub suure linna lähedal.Ma elan koos ema ja isaga.Isa on mul aga väga tihti tööl,ja mitte kodulähedal.Ta käib tööl niikaugel et käib ainult nädalavahetusel kodus.Ema aga on hetkel mul kodus.Ma olen aga kodune isegi,maikäi koolis,sest meie küla lähedal pole ühtegi kooli.Tihti küsin ka emalt miks isa üldse koos minuga ei ole?Ema aga igakord vastab ellepärast kullake,et tal on juba selline töö ja ta ei saa sinna parata.Ma tean,ema varjaks nagu midagi,aga maitea mida.Tema ja isa vahel ka pole kõik korras nagu ma näen.Ema nutab igakord siis kui ta isaga on jutu lõpetanud,olen isegi kuulanud pealt kuidas nad rääkinud on,ema karjub ta peale igahetk.Maei mõista mis toimub.Vahepeal käib ka külas meil onu,ta on väga tore.Ta on isegi vahepeal mulle isa asemel kui minu pärisisa kodus pole.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Tere jälle taas kirjutan mina RoseMary.Olen nüüd juba 13 ja ikkagi olen kodune,ning ikka veel ei tea ema ja isa saladust.Nüüd vahepeal kui isa koju on tulnud lähvad nad emaga teisse tuppa ja märatsevad taas.Lõpuks aga kui isa taas ära lendas mõistsin kui väga ma teda armastan,mul tulid üle põskede pisarad ´mis ei lõpenud ära´.Vähemalt tundaega istusin oma toas ja nutsin,MiksMiksMiks küsib mu süda.Miks see kõik nii on??..
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Paar kuud hiljem sain teada isa oli ema mahajätnud ja välismaal juba uue leidnud.Olin vägavihane isa peale MIKS ta mulle nii-tegi?Nad sobisid ju nii hästi kokku emaga,ja nad panid igakord üksteist naerma,aga nüüd kui-ka isa vahel koju tuli ei rääkinud nad üksteisega ainult´Tere´ ja `headaega´.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Peale seda kõike,kui isa oli ka meie juurest ära kolinud hakkas ka minu kallis onu meil tihemini käima,et ema lohutada.Ema otsustas et ei jõua ka mind koguaeg ülalkanda,et ma peaksin siiski kooli minema,siit hakkaski minu õudusunenägu mida ma polnud veel kogenud.
Ema pani mind internaatkooli,kus olid kõik lapsed keda koju ei tahtud.Lõpuks aga kui olin paarpäeva seal koolis juba käinud hakkasid mulle sõbrad tekkima.Hakkasin käima balleti-tunnis.Mulle täitsa meeldis seal.Aga ega ma palju midagi alguses ei osanudgi ju,ning ükstüdruk nimega Mariesa hakkas mind õpetama.Ka tema oli üks keda ei tahtud kodus eriti hoida.Igaõhtu peale tunde olime saalis ja tantsisime naersime ja niisama olime.Tore oli,koos selle hea ja armsa tüdrukuga olla!Me olime täitsa head sõbrad,kuid kui kool ära lõppes pidime aga lahku minema.Kuid hea oli see ma teadsin kus ta elab,samas külakeses kus minagi.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mõne kuupärast algas aga meie kodumaal sõda,ning minu kallis sõber Mariesa küüditati.
Minu onu ja mõned meie naabrimehed veel tegid plaani sõdalastele vastuastuda,kuid ei õnnestunud.
Emale helistati ning öeldi`Teie vend suri,kuna proovis astuda sõdalastele vastu´Emal aga pisarad voolasid mööda põske,jooksin ema juurde ning küsisin mis juhtus?ema vastas `sinu onu proovis vastu astuda sõdalastele, ja ja ja ´Ma sain kohe aru milles asi on,ning ka minul hakkasid mööda põske pisarad jooksma.Ema ütles et ära nuta kullake,ma lähen teen sulle teed et sa rahuneksid.
Raadiost tulid ainult teated,et aina rohkem tuleb sõdijaid.Lõpuks aga otsustas ema minna poodi me ei saa ju ära nälgida,ütles ta.Ning järsult meie maja ees kuulsin laske,jooksin õue ja nägin ema surnuna,mõistsin et minu elu on läbi.Ning ka mind mõneaja pärast lasti maha.