NELISADA, HAWRYAA, HAMMAS, AHV, KARTUL.

postitas: Joycelle - 31.07.2008, 2008-07-31 13:59, loetud: 578x

Vot, Nelisada, Hawryaa, Hammas , Ahv ja Kartul on lugude võistlus, ma võtsin sellest osa ja loodan parimad, igatahes minu lugu:

Kord ammu ammu elasid ...
"Ei issi, see on igav!"
"Ei ole! Sa pead vaid hoolega kuulama!"
"No olgu ma muudan seda juttu," andis isa pojale järele.
"Ruttu nüüd!" Pomises poeg vaikselt, sest tegelt ta oli jube muinasjuttude fänn, aga asi mis teda hakkas ära tüütama oli see, et isa alustas alati selle ja sama algusega.
Kord ammu ammu, oih see on vale algus.
Isa jäi mõttesse ja kui ta hakkas uuesti alustama hakkasid mõlemad naerma.
"Nonii, ma proovin uuesti."
Aastatuhandeid tagasi elas loomaaias ahv nimega Aff . See ahv oli tõeline trikitaja ning kõik kes seal loomaaia juures elasid armastasid seda ahvi ning käisid teda igapäev vaatamas. Üks kindel asi oli see, et ahv oskas rääkida ja tänu tema rääkimisele võluski ahv end armastama.
"Aiaiaiaia, garriba, hawryaa!" Just niimoodi tervitas ahv inimesi.
"Tiate inimised, mull on uus lugu." Ja niimoodi ta ütles kui tal oli välja mõeldud uus ja huvitav lugu.
"Affi, räägi neile." Palus üks töötaja.
"Hia küll."
"Tiate, mina sai tiada, et nelisada on kõige parem number. Vot mõilge nüüd. Noh, mõilge, neli on igav, nelikümmend veel igaivam, nelisada, voh see on nuimber! nellikümmend tuhat, vastikult pikk ja rasssske, nellisadatuhat, vot need ei sobi kokku ja nelistadakümmend miljardipiljardi miljoni valge on lihtsalt jube ja pikk, fuhh."
Nüüd oli pikk vaikus, pealt kuulajad vaatasid üksteisele otsa ja mõtisklesid. Kuid siis tuli suur aplaus ja kiljumine.
Jeee! Affi ruulib! Nii hea lugu ! Jee! Ajee!
Affi muidugi kummardas ja pidas tänukõnet.
"Tiate see lugu meeldis mulle endiale ka!" Oli Affi uhke.
Möödusid aastad ja Affi hakkas jääma vanemaks.
Ja Affil sündisid pojad, kes kahjuks ei olnud nii andekad lugudevestjad, aga nad olid supper head trikitajad!
"Mhu khiku lohksub, emme!" Ütles üks poeg neljast. Ta nimi oli Afiffi.
"Sie ei ole khiku vaid hammas." Sõnas Affi.
Kuid vaevu kui ta jõudis selle ära jõuda, sõitis mööda suur puur kus sees oli karu(muidugi töötaja tõmbas)kes möirgas.
Kõik inimesed läksid karu juurde ja tahtsid näha, mida suudab see elukas.
"Tere, mis on sinu nimi?" Küsis üks pisike tüdruk ja sammus karu poole.
"Minu nimi on Kartelius-Kartula-Kartul!" Ütles karu uhkelt!
Kuid siis hakkasid kõik inimesed naerma ja hüüdma sa oled paks ja vana Kartul!
Ning nad sammusid Affi poole tagasi.
Kuid see samane väike tüdruk, kes küsis karult nime tormas kähku Affi juurde ja ütles:
"Affi, sa oled vana ja peaksid elama rahulikult ning peaksid andma oma poegadele vürtsi juurde, et nemad saaksid sinu asemel esineda."
"Jaa, mina tian sa oled tark Alicia-Amanda." Oli Affi pisut kurb ja nördinud.
"Ma hakkan Kartulit vaatama niikaua kuni sa oma Afiffi, Afiina, Aliface ja Ambiffi ära õpetad!" Ütles pisike plika ülbelt ja läks Kartuli juurde.
Ta hüüdis Affile järgi" Tead Kartul on maitsev, ma usun, et seda on ka see Karu!" Nüüd läks Affi, taha ruumi pisaraid valama, kuid mis teha, plika jutt oli õige.
Samal ajal õppisid Afiffi, Afiina, Aliface ja Ambiffi oma "kava" .
Nad ei suutnud kaua õppida, kuni teema läks karule, kartulile ja emmele.
"Emme piab tagasi lalule saama!" Ütles Afiina.
"Ta piab jälle esinima" Lausus Aliface.
"Me piame teda aitaima!" Lisas Ambiffi.
"Aga mida sina arvid Afiffi?" Pärisid ta õed ja vennad.
Ta mõtiskles ja hakkas siis keksima
"Rahui, Raihu!" "Woou, pia hoogu!" kiljusid ta sugulased Afiffile.
"Ma tian, mis paniks meid alati mäletima!" Sõnas ta uhkelt.
"Emme õpib äla uue loo ja ta võiks isegi laiulda ning meie teime ta ümber või kuidagi nii kaiva!"
"Ssuupper!" Ütles mingi hääl ja tuli tagant ruumist välja ja plaksutas käsi.
"Emme, emme!"Käis läbisegi.
Nüüd tuli kätte see aeg, kus tuleb Af iiliate kontsert!(Af iilia panid nad enda kontserdile nimeks).
See oli loomaaia suurim esitus (vms)!
"!tramtatatata taraaara tramtatatata taraara tatatatatata tahahaha tatatatataaa." Laulsid Affi pojad nid keksisid ja tantsisid ümberringi.
Ja Affi laulis imekaunilt ning lõpus rääkis ta imekauni loo.
Kontsert sai läbi, kõik vaatajad olid rahul ja Affi oli nii väsinud et ta heitis magama, kuid ta enam ei ärganud.
Saabusid matused ja kõik nutsid ning see samane väike tütruk jooksis nuttes Affi hauale ja lausus
"Affi, palun mäleta mind häasti, see kontsert oli vapustav, sa olid hiilgav, kuid keegi ei ole perfektne. Anna andeks kõik halvad mis ma sulle tegin, Palun." Ta poetas Affi hauale uhked lilled ja sellest ajast peale näitas see plika Kartulile vaid keelt ja kartuli isu tal ka ei olnud.
"Oiijah , aauiihh." Haigutas isa.
Kuid poja suust kuulis ta vaid norskamist.
"Krrrr, hhh, krrr."
"Mulle see jutt isegi meeldis." Sõnas isa omaette ja läks magama.
Hommikul.
"Issi, issi, Kas sa räägiksid mulle täna kaa seda juttu?"
"Ikka, kuid sulle ei pidanud ju meeldima."
"Meeldis ikka, ma tahan endale kaa seda ahvi."
"Tead, kui saad suureks täida oma unistused!"

THE END Of Love Story xd.^^
Auhcc, mulle meeldis, mul tuli natukene pisaraid kaah xd .

Kommentaarid (8)

Dior (08.08.2008 16:32) Cute Stoory .... ^.^ Joycelle (08.08.2008 23:18) Why thank you ,. Joycelle (16.08.2008 00:42) Njah . BlueMoon (30.08.2008 19:45) ma vaatasin teemat ja sinu jutt oli just see mida ma lugema jäin ja ma ei saanud ka pidama Sul on annet Jettele (25.02.2009 21:26) Mingi täiega hea jutt juu Jettele (25.02.2009 21:27) Affist on kahju ainult RIP Joycelle (26.02.2009 12:37) Njaaa , ttänks : D .