Teema: Järjejutud / Muu

Thirst # 7.osa (0)

Nädala aega peale Ridley surma olin ma suhteliselt kohanenud vampiiri eluga. olin hoolega õppinud varjama oma saladusi Ethani eest kes suutis näojoontest lugeda välja inimese saladused. Olin nädalaga tapnud kolm inimest. Ma lausa tundsin kuidas see mu hinge näris, kui mul oli hing. Ma olin nädalaga endassetõmbunud, ma käisin vähem päikese käes ja mu silmad olid keskööl peaaegu mustad ja keskpäeval peaaegu valged. Ethan tegi igapäev oma sinisesse blokki märkmeid mu silmade kohta, ta vist loodis saada aru kas mul on mingid võimed juba väljaarenenud või ei ole, aga tulemuseks oli alati tupik.

Vahtisin tuimalt küünalt mis mu ees põles sinaka leegiga. Mind tõi reaalsusesse tagasi Ethani potsatus nahast diivanile. Vahtisin Ethanile otsa ja ütlesin: <<Tahan välja minna, majas on igav juba.>> Nägin kuidas Ethan kortsutas kulmu ja ütles väikse muigega: <<Et saada värsket verd.>> Vajusin diivanile jälle vihaselt ja tundsin suurt soovi end kas diivani patjade vahele ära peita või anda Ethanile hea löök vastu nina. Tundsin kuidas ta vaatas mu silmi ja tegi oma kausta väiksed märkmed.
<<Cara, su sõber leidis su toakaaslase Ridley tuhastunud keha kui ma ei eksi.>> Ütles Ethan oma märkmikusse märkeid tehes.
Tundsin kuidas see lause võttis mu sõnatuks. Kogusin ennast ja ütlesin võimalikult rahulikult: <<Kui ma teda paar päeva tagasi öösel külastasin jäi ta minust elusana maha.>>
Nägin kuidas Ethan oma kausta kinni pani ja vaatas mulle otsa. Tundsin kuidas ta vesihallid silmad üritasid mu näost midagi välja lugeda. Krimpsutasin huuli ja nähvasin: <<Lõpeta!>>
Ta pilgutas paar korda silmi ja naeratas. <<Vabandust...>> Ta ei lõpetanud oma lauset ja ajas ennast püsti. Ta sammus kiirelt ukse juurde. Ohkasin ja järgnesin talle. Kiire liigutusega avas Ethan ukse ja naeratas.
Uksel seisis temaga üpriski sarnane blondide juustega naine. Naine astus sisse ja kallistas Ethanit. Tundsin kuidas mu silmad suureks läksid.
<<Tere suur vend!>> Ütles blondi peaga naine. Nägin kuidas Ethan naeratas leebelt ja ütles: <<Tere Betty.>> Betty või mis ta nimi oli astus elutoa poole ja küsis lõbusalt: <<Sinu uus pruut?>>
Tundsin ennast viimase idioodina siin maakeral. Tundsin kuidas läksin näost punaseks ja kuulsin Ethanit õele vastamas: <<Ta on noor, väga noor vampiir.>>
Nägin kuidas blond hüppas diivanile ja küsis: <<Ja sa hoiad teda pantvangis ,et ta ära ei kõrbeks?>> Kuulsin kuidas Ethan naerma hakkas. Ta hingaks korraks ja lausus: <<Ma käin korraks ära ja ma loodan Betty ,et sa teda tükkideks ei rebi.>> Nägin kuidas Ethan kadus ja Betty ilme muutus samasuguseks nagu on Ethanil siis kui ta on vihane.
<<Väga vaimukas, Ethan.>> Ütles Betty tuimalt.
Nägin poole sekundi vältel kuidas Betty püsti tõusis ja tõukas mu järsult vastu seina. Ma maandusin kummutile ja oigasin valust. Nägin Betty enda ees ja krimpsutasin suud. Ta sirutas mulle käe ja ütles: <<Tere väike mõrtsukas.>> Võtsin ta käest kinni ja ta tõmbas mu püsti. Sirutasin ennast ja küsisin valust moondunud näoga: <<Mille eest see oli?>>
ta naeratas ja ütles viisakusega: <<Test sulle.>> Kortsutasin kulmu ja Betty lisas ohates: <<Kas sa oled Daywalker?>> Sain aru ,et see oli küsimus ja ütlesin vaikselt: <<Ethan on siin, ole vaiksem.>> Nägin kuidas Betty naeratas ja küsis: <<Ta ei tea sinu saladust ja seda ,et sa oled tapnud oma sõbra ja paar võõrast?>>
Kissitasin silmi ja sain aru ,et mind oli pandud vastaja rolli. Raputasin pead ja ütlesin: <<Ma pole mõrvar.>> Nägin kuidas Betty naeratas ja ütles: <<Sa hakkad Ethaniks muutuma, varsti jood ka ainult pakki verd ja halvimal juhul looma verd.>>
Tõukasin Betty sõbralikult ja laususin enesekindlalt: <<Pakki veri on joodav ,aga mitte parim.>> Betty pööras ennast elutoa poole ja küsis: <<Mis tunne on olla Daywalker?>>

Teavita ebasobivast sissekandest!