Selline on siis mu elu: #4 osa (2)

Tere ,palun kolm piletit selleks nädalaks põrgusse! See makasab 3 hinge vaid.


Mul oli elu, mul oli maa kuid sellest ei hoolinud ma. astusin sisse ja mu toolil istus David. Tormasin Davidi juurde ja suudlesin teda. Suudlus lõppes kiiresti. Vaatasin Davidile otsa ja küsisin: Mis viisi jupike see veel oli?
David vaatas mulle otsa ja ütles: Rumeenia baarides lauldakse seda tihti. .
Võtsin ta käest kirja ja avasin selle. Kirjas seisnes: Tere taas Victoria. Kui sa selle kirja oled kätte saanud oled ka juba Davidiga kohtunud ja ausõna mina ei käskinud tal neid asju osta.... Kiikasin üle ja David olid tõesti mõned asjad seina äärde visanud. Lugesin edasi kirja: ....ta ise tahtis need sulle osta. Muide need üli ilusad asjad pane need selga minu maskiballil mis toimub, 01. juunil 1798 aastal, Transilvaania külas. Maja tunned ära selle järgi ,et see on suur!
Ole tubli siis!--Anna
Turtsatasin ja mõtlesin "Miks keegi peaks mulle maskiballi jaoks asju ostma?" see tundus kummaline.
David aja ennast püsti, võtta asjad mis sa Rumeeniast ostisid! Me lahkume siit varsti! David täitis kohe mu käsu. Samal hetkel tormasin ma ukse poole mõeldes "Sinna neetud linna lähen vaid halva pärast!".
Ma kiirendasin oma sammu kloostri poole vaadates mõnikord üle õla kas David järgneb mulle ja ta järgnes.
Jooksin kloostri roosiaeda sisse ,talludes ära vist palju roose ja sisenesin kloostrisse. Läksin vihaselt edasi mööda koridori ,trepist alla suurde ruumi.
Nägin preestrit ja läksin tema juurde natuke rahulikuma tempoga. Kui olin talle päris lähedal juba ütlesin teraval toonil: Me läheme neetud linna ja ma võtan Carli kaasa. arvatavasti Carl kuulis seda kuna ta jooksis minuni ja ütles: Vabanda ,aga mina pole väli töödele mõeldud ,ma olen sise töödele mõel.... ma katkestasin ta lause ja ütlesin kiirelt vahele: Carl võtta kaasa pühavesi, hõbevai, puu;- ja hõbekuulid, hõbe risti ja läheme! ma aimasin midagi kurja selles ballis ,aga ma kahtlesin sügavalt. Mind äratas Davidi küsimus: Vic millega me Transilvaaniasse läheme? vaatasin Davidi poole ja ütlesin kiirelt: 5 päeva sõidame laevaga, 1 päeva kõnnime ja teise päeva ratsutame! .
Nägin Carli kes tuli paljude asjadega ohkis raske koorma all ja ma küsisin vastikult: Sa võtsid oma leiutised ka kaasa!? Carl vaatas mind vabandust otsiva pilguga ja ütles: Võib-olla ,aga seal on leiutis mida ma leiutasin 12 aastat ja mis on kasulik kuigi ma ei tea mis see teeb! vaidles Carl mulle vastu. Ma ohkasin võtsin Carli seljakotist endale kolm hõbekuuli ja kaks puust kuuli ja laadisin püssi täis. Ma hakkasin trepist ülesse minema ja laususin: David, Carl tulge mul pole tervet sajandit aega! .
Me läksime Rooma sadamasse otsisin enda taskud läbi ja leidsin sealt 350 taala. Läksin oma rahaga ühe kaupmehe juurde ja ütlesin: Võta 350 taala ja me laename su laeva maksimaalselt üheks kuuks! kaupmees noogutas arusaadavalt. Ma viipasin Carlile ja Davidile käega ,et nad tuleksid laeva. Siit hakkaski meie ühe nädalane reis Transilvaaniasse!


Jätkub